Detsembris hoogustuvad kiirlaenukampaaniad ahvatlevad jõuluoste ja talvepuhkust laenuraha eest nautima, kuid inimesed ei tohiks unustada, et laen on ikkagi laen ja uuel aastal tuleb hakata seda tagasi maksma.
Laenurahaga jõuluostude rahastamist kinnitab ka viimase viie aasta krediitkaartide kasutamise statistika. Detsembrikuus tõusis käive poodides võrreldes novembriga keskmiselt 20 protsenti. Kui näiteks möödunud aasta novembris tasuti ostude eest krediitkaardiga Eestis 27,2 mln euro ulatuses, siis detsembris oli summa kasvanud 32,8 mln euroni. Tehingute arv jäi seejuures suhteliselt stabiilseks, kasvades vaid kaheksa protsenti. Tänavuse oktoobrikuu 31,7 miljoni eurone krediitkaardikäive annab aga alust eeldada, et detsembri kasv küünib viimase viie aasta rekordtasemele.
Hiljutisest teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et iga kaheksas Eesti elanik on ostude sooritamisel krediitkaarti kasutanud. Seejuures on kasutajate hulgas rohkem naisi kui mehi – 60 protsenti krediitkaardiga ostjatest on õrnema soo esindajad. Enamik krediidi kasutajatest (37 protsenti) teenib kuus üle 1100 euro ja elab pigem linnas kui maal (28 protsenti). Eesti Panga viimastel andmetel oli Eesti elanikel kokku 1 789 517 pangakaarti, millest krediitkaardid moodustasid 20 protsenti.
Krediitkaardi kasutamise kõrval varitseb jõulukingituste ostjaid ka kiirlaenulõks. Kui raha on kiiresti ja kohe tarvis, unustatakse sageli ära kõrge krediidikulukuse määr ning intressid. Kuigi krediitkaartide arv on võrreldes 2008. aasta kõrgtasemega märkimisväärselt ehk viiendiku võrra vähenenud, on samal ajal kasvanud kiirlaenude populaarsus. See ei ole jõuluostude tegemisel kindlasti mõistlik lahendus. Seda enam, et kiirlaenufirmade küsitavad intressid võivad küündida aastas lausa mitmesaja protsendini. Kuigi nii mõnigi ahvatleb esialgu intressivaba perioodiga, võib näiteks odavam 300-eurone kodukinosüsteem minna aastase tagasimakseperioodi juures maksma üle 500 euro.
Jõuluperioodi tasuks pikemalt ette planeerida, et vältida paanilist ostustressi. Kingitusi soetada pole kunagi liiga vara: kui tegemist on hea ja kvaliteetse kaubaga, võib see olla väljaspool hooaega müügil vägagi soodsa hinnaga, nii et kingikotti tasub juba varakult täitma hakata. Ka pühade ajal tuleks hoida meeles eesmärke ja jääda oma kindla eelarve juurde. Sellele aitavad kaasa ka kingitused, millel pole rahalist väärtust, kuid mis on siiski hinnalised. Kõige väärtuslikum vara on ju aeg. Kui pühendame selle teisele inimesele, oleme teinud kingituse nii talle kui iseendale. Miks mitte kinkida näiteks lubadusekupong, kus laps lubab pesta igal pühapäeval nõusid, vanaema hoida lapselast jne. Hindamatud on ka kingitused, mis ise valmistatud, näiteks kodune moos, kommikarp või sokipaar. Päris kindlasti tuleks leida aega oma lähedastega koos istuda.
i
ANNE SÄGI, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja
