Pikad pühad, mil igaühele voli anti suusatada-kelgutada või lihtsalt lumes möllata, ennast põhjalikult välja magada või kaua järge oodanud raamatuid lugeda, on nüüdseks läbi ja koos päevavalge võidulepääsuga paneme end uueks aastaringiks valmis.
Eile oli kolmekuningapäev ja vanarahvatarkus soovitab meil sellel päeval viimast korda jõulupuul küünlad süüdata ja viimased verivorstid ära süüa. Seejärel on aga kombeks kallis puuke toast välja viia — kus ahjusoojaks, kus ühisesse lõkkesse. Mõistlik on seda traditsiooni tänapäevalgi järgida ja hiljemalt nädalalõpuks talvised pikad pühad uusi ootama saata, sest tubli kahe nädala eest tuppa toodud kuusk poetab juba hoolega okkaid. Ka vorstisöömisele tuleks tõepoolest vahe sisse teha — organism nõuab juba ammu piimasuppi ja aedviljasalateid.
Ometi ei maksaks rõõmsaid tulukesi veel akendelt korjata, sest eile oli jõululaupäev neis kodudes, kus seda püha vana kalendri järgi peetakse. Olgu need tulukesed õuepuudel ja aknalaudadel märgiks, et oleme solidaarsed nende kaasmaalastega, kes oma esivanemate traditsioone austavad.
7. jaanuar 2010
