Praegu on aeg, kus igaüks üritab kokku hoida. Üks osa sellest kokkuhoiust on metsa all maas, kuigi peaks tegelikult olema prügimäel. Olgu kohe siiski öeldud, et siin artiklis ei tule moraliseerimist sel teemal, et inimesed peaksid keskkonnast rohkem hoolima ja lõpetama jäätmete metsa alla vedamise. Probleemil on olemas lahendus, kus inimesed säästavad ja metsaalused jäävad puhtaks.
Eesti Õigusbüroo nõuandetelefonile pöördutakse mitmesuguste probleemidega, olgu selleks SMS-laenu võlad, ebaõiglased vallandamised või mured kohtutäituritega. Need on kõik teemad, kus meie juristid saavad inimestele otse nõu anda. Viimasel ajal on üks levinumaid muresid aga see, et kommunaalkulud kipuvad üle pea kasvama.
Pall on kohaliku omavalitsuse käes
Üks suuremaid osasid sellistest kuludest on prügivedu. Kahjuks on siin väga raske otse inimestele nõu anda, sest pall on tegelikult kohaliku omavalitsuse väljakupoolel. Kui linn või vald on oma töö korralikult ära teinud, võivad inimeste kulutused jäätmeveole olla sõna otseses mõttes kordades väiksemad. Ja just omavalitsused peavad seda tööd tegema, sest seadused nõuavad nii.
Jäätmeseaduse järgi pidid kohalikud omavalitsused korraldatud jäätmeveole üle minema alates 2005. aasta 1. jaanuarist. Samal aastal hääletasid kõigi Riigikogus esindatud erakondade liikmed riikliku strateegia Säästev Eesti 21 heakskiitmise poolt. See dokument sätestab Eesti pikaajaliste eesmärkidena muuhulgas inimeste heaolu kasvu ja ökoloogilise tasakaalu, mille üheks osaks on jäätmemajanduse jätkusuutlik ja heaperemehelik korraldamine.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 6 sätestab, et jäätmeveo korraldamine on üks omavalitsusüksuse ülesannetest. Kahetsusväärsel kombel ei ole enam kui 50 omavalitsust üle Eesti veel täitnud neile jäätmeseadusega pandud kohustusi. Siinkohal ei ole erandiks ka Jõgevamaa. Kindlasti on võimalik vallaelanike jäätmetega seotud kulutusi korraldatud jäätmeveo konkursside abil vähendada Tabivere, Kasepää ja Pala vallas.
Et nende valdade elanikud peavad jäätmeveo eest maksma nn “letihindu”, on kohalikul võimul õigus jäätmevedu korraldades kehtivat teenustasu tublisti madalamaks kaubelda. Tänaste Jõgevamaa omavalitsuste konkurssidel saavutatud hindadega võrreldes maksavad eelnimetatud valdade elanikud enam kui kolmandiku rohkem, kogu Eesti valdadega võrreldes aga üle poole rohkem.
Aastatepikkused vaidlused
Eesti Õigusbüroo kogemused näitavad, et omavalitsusasutuste ette valmistatud jäätmeveokonkursid toovad tihti kaasa aastatepikkusi vaidlusi jäätmevedajatega ning jätavad avalikkusele mulje, et jäätmevedajad ongi pahatahtlikud ning puuduva koostöövalmidusega. Oleme abistamas erinevate piirkondade valdu-linnu ning teame, kuidas jäätmevedu korraldada ning saavutada elanikele/ettevõtetele soodne hind ning tagada seejuures teenuse parim kvaliteet.
Korraldatud jäätmevedu võimaldab eeliseid, mida esialgu aimatagi ei osata. Prügivedu on sama loomulik asi nagu elekter pistikupesast, toimiv telefoni- või internetiühendus või tee, mis koduõue toob. Täna on Eesti Õigusbüroo seisukohal, et korraldatud jäätmeveoga omavalitsustes on prügiprobleem lahenenud paremini ja elanikkonnale valutumalt kui mujal.
Probleemi tõsidusele paljudes valdades ja linnades on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler Indrek Teder. Septembri lõpus pöördus ta keskkonnaminister Jaanus Tamkivi poole pika märgukirjaga, kus käsitles korraldatud olmejäätmevedu. Õiguskantsler soovib, et jäätmeveo hind oleks üle riigi määratud sarnastel alustel ja inimesi oleks selles suhtes võrdselt koheldud.
Õiguskantsler soovitas juhendit
Teder tõdes, et ilmselt pole võimalik luua läbinisti universaalset mudelit jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamiseks, sest kohalikud omavalitsused on liialt erinevad. Sellest hoolimata soovitab õiguskantsler, et keskkonnaministeerium koostaks juhendi, mis annaks kohalikele omavalitsustele teavet optimaalse hinnataseme kohta.
Sellise juhendi loomiskava seab vallad ja linnad, kus jäätmevedu veel korraldamata, olukorda, kus tuleks kiiresti tegutsema hakata. Praegu on neil veel võimalik kehtivate reeglite alusel kohalike elanike huvide eest seista. Seda, milline saab olema masuajal loodavad juhendi sisu, et oska praegu keegi täpselt ette kujutada. Võib juhtuda, et selle kehtestamine toob kaasa uued kohtuvaidlused ja see raha, mille vallarahvas säästab prügiveolt, maksab vald õigusabikulude katteks ja kasseerib lõpuks ikkagi inimestelt sisse.
iii
TÕNU TUPPITS, Eesti Õigusbüroo peajurist
