Üllatusega lugesin eile uudist, et proua Simm naaseb politseiametisse juristi ametikohale tööle. Tema ülesandeks olevat õigusaktide seaduslikkuse kontroll. Seesama riik on oma õiguskaitseasutuse kaudu tunnistanud ta kahtlustatavaks riigireetmisele kaasaaitamises. Avalik teenistus ja seda eriti politseiasutuses teenimine eeldab usaldust. Koomiliselt mõjub kinnitus, et proua Simm politseitööl riigisaladustega kokku ei puutu. Selline samm teeb riigi mingil määral naeruväärseks. Mida siis teha? Õige on prokuröri seisukoht, et ta saaks taotleda ainult siis kahtlustatava ametikohalt eemaldamist kohtuotsuseni, kui see on seotud võimalusega uusi kuritegusid toime panna. Tõenäoliselt ei hõlma kahtlustus politseiteenistusega seotud asjaolusid. Avaliku teenistuse seadus räägib isiku ametist kõrvaldamisest, kui ta on purjus, samuti distsiplinaarsüüteo menetlemise ajaks. Distsiplinaarmenetlusega on jäädud hiljaks, sest seda oleks tulnud teha kuu jooksul alates asjaolude ilmnemisest. Jääb üle teha muudatus avaliku teenistuse seadusse, mis annaks isiku teenistusse võtnud juhile õiguse peatada teenistussuhe tema tunnistamisel kahtlustatavaks kuni kohtulahendini, sõltuvalt kahtlustuse raskusest. See ei tähenda, et eeldataks, et inimene on kuritegusid toime pannud. Riigivõimu teenimine eeldab lihtsalt inimeselt suuremat vastutust.
iii
URMAS REINSALU, Riigikogu liige, IRL
