Eesti Noorsootöö Keskus rahastas Jõgevamaa avatud noortekeskuste projekte enam kui 11 000 euroga. Tosina toetust saanud projektiga pakutakse noortele huvitavat tegevust ja võimaldatakse noortekeskustesse vahendeid uuteks ettevõtmisteks.
Avatud noortekeskuste (ANK) projektikonkursi Jõgeva maakonna ekspertkomisjoni esimees Tiina Tegelmann jagas esitatud projektid kaheks: tegevuslikud ja inventar põhised. “Noortekeskused vajasid vahendit tegevuseks või mõeldi tegevuslikumalt noortelt noortele – ise teha, luua, vaadata ja minna,“ märkis Tegelmann. Ta rääkis, et noortele korraldatakse projektirahadega loovus- ja käsitööringe, võimaldatakse sportimist ja matkamist. Tegelmann rõhutas, et ka need noortekeskused, kes soovisid uusi vahendeid, on asjade vajalikkuse läbi mõelnud.
Anda noortele võimalus ise keskkonda mõjutada
Eesti Noorsootöö Keskuse kohalike omavalitsuste koostöörühmade toetamise üksuse peaekspert Kati Nõlvak rääkis, et parema tulemuse saanud projektidest torkas selgelt silma, et projektijuhid olid idee noortega põhjalikult läbi arutanud, lahendused ja argumendid koos nendega välja töötanud ning elluviimise hästi planeerinud. Nõlvaku sõnul on see tegelikult konkursi ja kogu noorsootöö üks eesmärke: anda noortele võimalus keskkonda ise mõjutada, tehes seda koostöös noortekeskuste ja omavalitsustega.
“Näiteks Pala valla noored soovivad noortekeskusse mängusaali ning Kuremaa noortekeskus loob omaalgatuse ja loovuse arendamise fondi, kust noored saavad oma ideede elluviimiseks toetust taotleda. Siimusti ANK teeb käsitööringides heategevuslikke kingitusi jõulude ajal Tartu haiglas viibivatele lastele,” tõi Kati Nõlvak näiteid Jõgevamaa projektidest.
“Soovisime sel aastal avatud noortekeskuste projektikonkursi viia ühistele alustele ja teha projekti taotlemise lihtsamaks, võttes kasutusele elektroonse taotlusvormi,” ütles ta. Seni viis ANK konkursi läbi iga maakond ise. “Mõnel puhul tähendas see keskendumist tegevuste toetamisele, mis välistas vahendite hankimise. Ühistele alustele viisime konkursi seetõttu, et tagada kõigile noortekeskustele ja seeläbi noortele võrdsed võimalused toetust saada,” lisas ta.
Nõlvaku sõnul on noorsootöös vahenditel oluline roll, sest sageli tullakse keskusse just nende pärast. “Kettagolf, helistuudio, robootikaring ja parkuur on vaid mõned näited üle Eesti korraldatavatest huviringidest või tegevustest, milleks konkursi abiga vahendeid soetatakse. Ühtlasi näitab see noorte väga mitmetahulisi huve, mis kõik väärivad toetust,” rõhutas Nõlvak.
Taotluste esitamise tähtaeg toodi aasta algusele lähemale, et muuta noortekeskuste aasta ja eelarve planeerimine lihtsamaks. “Avatud noortekeskus tähendab seda, et oodatud on kõik noored eelteadmistest, oskustest või kogemustest sõltumata. Täna võib öelda, et uus taotluse esitamise viis õigustas end ning järgmiseks aastaks teeme täiendusi, et taotlemine oleks veel selgem ja mugavam,” lubas Nõlvak.
Alternatiivina sai taotluse esitada ka e-posti teel.
“Kvaliteedi tagamiseks said taotlejad küsida nõu maavalitsuse noorsootöö eest vastutavalt spetsialistilt, üldistes küsimustes nõustas Eesti Noorsootöö Keskus,” lisas ta.
Ühtegi rahastamisotsust ei tehta pelgalt taotluse põhjal. Tavaliselt külastab komisjon kõiki taotluse esitanud keskusi, mis annab selge pildi projektist, vajadusest ja tegevustest. Jõgevamaal said noorsootöötajad komisjoni ees suuliselt oma projekti kaitsta. Tiina Tegelmanni kinnitusel oli see mõjus ning aitas positiivsele otsusele suuresti kaasa.
Südamlikud kingitused haigetele lastele
Jõgevamaa noortekeskused on projektidega kas juba alustanud või kohe alustamas. Siimusti noored on hakanud juba praegu jõuludeks ettevalmistusi tegema, et valmiks 40 jõulukinki neile lastele, kes peavad need pühad Tartu lastehaiglas veetma. Siimusti noorsootöötaja Laidi Grauen rääkis, et kevadel valmistatakse kinkekarbid, sügisel meisterdatakse kingitusi ja detsembris viiakse pakid haiglasse. Sellesse aktsiooni on kaasatud ka noorte pereliikmed, et rõõm koostegutsemisest suurem oleks.
Jõgeva aleviku noored valmistuvad muusika- ja spordimatkaks koos Nõo valla noortega. “Nõkkusõit on NAF ehk valla noortealgatus fondi kaasfinantseeringus. ANK projekti raames on vahendid ja NAF raames väljasõit,” rääkis noorsootöötaja Kertu Soonberg.
Laiuse noortekeskus võttis eesmärgiks noorte spordihuvi suurendamise ning ühe isemoodi spordipäeva korraldamise. Sealne noorsootöötaja Kadri Allas rääkis, et teistmoodi spordipäeval moodustavad noored viieliikmelised võistkonnad ning mängivad mitmeid spordimänge. “Tahame noortele päeva väga lõbusaks, harivaks ning huvitavaks teha ning tekitada neis veel suuremat huvi spordi vastu,” sõnas Kadri. Noorte sportlikku vaba aja sisustamisega tegelevad ka nii Torma kui Sadala noortekeskus.
Jõgeva linna noortekeskus saab ammuigatsetud arvutinurga. Linnavalitsuse noorsootöö peaspetsialist Kaire Sakjas rääkis, et pikka aega oli noortega jutuks, et keskuses on puudu arvutitest. “Arvutid aitaksid noortel koostada projekte, otsida vajalikku informatsiooni, teha reklaami ning noorsootöötaja saab seejuures abiks olla,” rääkis Kaire. Arvutinurga loomisel saavad noored ka ise kaasa aidata. “Koos noorsootöötajatega koostatakse arvutite kasutamise eeskiri, pannakse kokku mööbel ja ühendatakse arvutikomplektid,” lisas ta.
Arendatakse kunstilist ja loovat eneseväljendust
Saare valla noorteühing Netit on võtnud nõuks luua Voore noortetoas lastele rohkem võimalusi. Noortejuht Kadri Kommeri sõnul arutasid nad koos, kuidas saaks muuta oma keskust nii, et erinevatele sihtgruppidele oleks tegevuseks rohkem võimalusi. Selgus, et noored sooviksid mõnusat televiisoriga nurka. Mullu saadi ANK projektiga mängukonsool, aga hetkel seda kasutada ei saa, sest televiisor on katki. Noorsootöötaja kinnitusel meeldib noortele väga ka filmiõhtuid korraldada.
Pala noortekeskuse noortejuht Grete-Stina Haaristo rääkis, et projektiga soetatakse noorte poolt enim soovitud mängud, nagu lauajalgpall, õhuhoki, koroona ja elektrooniline noolemäng, täiendatakse olemasoleva piljardilaua varustust, korrastatakse mängusaali ruum ning arendatakse noorte kunstilist ning loovat eneseväljendust, andes neile võimaluse kujundada ise mängusaali seinad.
Põltsamaal plaanivad noored tähistada linna 90. sünnipäeva. Nad pööravad tähelepanu linnaga seotud teemadele: Liivimaa Kuningriik, toidukultuur (Felix, E-Piim), roosid (roosiaed), tervislikud eluviisid, aktiivne kodanik. Sellega näidatakse, kui ilus ja kultuurilooliselt huvitav on Põltsamaa. Kõik tegevused on noortele tasuta.
Nii Kaareperes, Vaimastveres kui Palamusel saavad noored tegeleda kunstiga. Kaareperes ja Palamusel õpitakse šabloonikunsti, mida saab kasutada nii seintel, paberil kui kangal. Aastasse mahub mitmeid käsitööringe, kus õpitakse erinevaid tehnikaid. Vaimastveres alustab noorsootöötaja Eveli Leego juhendamisel fotoring, projekt lõpeb näitusega.
MARGE TASUR
