“Olen oma põhimõtetelt veendunud eurooplane ja leian, et Euroopa saab edasi eksisteerida ainult läbi koostöö ja ühise tegevuse. Kui me nii tõhusalt suudame ka edaspidi koostööd teha nagu seni, siis on tulevik meie päralt,” märkis suursaadik.
Mis Teile Jõgevamaalt kõige rohkem meelde jäi?
“Kõigepealt vedas mul ilmaga ? need kaks päeva olid väga ilusad ja päikeselised. Loodus on samuti võrratu. Inimesed on teie maakonnas ääretult meeldivad. Oleme käinud mitmes vallas, olgu nad siis suured või väikesed, igal pool on tunda inimeste teotahet ja aktiivsust. Meid võeti kõikjal väga hästi vastu.
Kõige rohkem üllatas mind meeldivalt teie maavanem, ta on aktiivne inimene, kellel on väga selged sihid, mida ja kuidas ta tahab teha. Samas on tal ka kohalik toetus. Väga huvitav oli näha ühist sünergiat.”
Milliseid koostöövõimalusi näete Jõgevamaal olevat mõne Prantsusmaa departemangu või prantsuse ettevõtjatega?
“Võimalikust koostööst me pikalt rääkinud ei ole. Koostööd ei saa otsustada riiki esindav suursaadik. See peaks olema n-ö altpoolt tulev initsiatiiv.
Rääkisime küll Prantsuse firmade huvist Jõgevamaal pakendamisliine käima panna. Sidemed on loodud Jõgeva sordiaretajate ja Prantsuse Põllumajandusuuringute Instituudi vahel.
Peamine on leida üles need Eesti ettevõtjad ja organisatsioonid, kes on nõus koostööd tegema Prantsuse vastavate institutsioonidega, ning leida ka Prantsusmaalt huvilisi. Koostööd saavad ikkagi teha kaks asjast huvitatud osapoolt.
Jõgevamaaga võib arendada koostööd põllumajanduses, aga ka muudes valdkondades nagu näiteks turism ja jahindus. Voore külalistemajas me neid asju ka põgusalt arutasime. Võimalusi on tegelikult päris palju.”
Kuidas prantslased saavad aidata eestlasi Euroliitu integreerumisel või kasvõi näiteks ELi struktuurifondidest raha saamisel?
“Struktuurifondidest raha küsimine eeldab Eesti initsiatiivi nii keskvõimu kui ka kohalikul tasandil, samuti Eesti soovi ja ka tahet selle rahaga midagi teha. Prantsusmaa ei saa Eesti asemel mingeid otsuseid vastu võtta ja isegi nõu anda. Küll aga peaksime kogemusi vahetama.
Meiegi oleme Prantsusmaal lollusi teinud. Üks teema, millest tasuks rääkida, on haldusterritoriaalne reform, sest Prantsusmaa on selle läbi teinud. Meil on haldusasjades olnud mitmeid erinevaid lähtekohti, reformiga alustasime juba tükk aega tagasi ja see pole veel läbi.
Eesti peaks end kokku võtma ja organiseerima asju piisavalt tõhusalt, et kogu struktuurifondidest saadaolevat raha oleks võimalik ära kasutada.”
Mis juhtub Eestis pärast käesoleva aasta 1. maid, mil saame Euroopa Liidu liikmeks?
“Juhtub see, mida Eesti ise tahab. Fakt, et Eesti ühineb Euroliiduga, märgib Eesti valikut ja soovi, liitumine pole kohustus. Kui vaadata Euroopa Liidu ajalugu, siis algselt väljendus ühenduse loomine soovi teha koostööd, et mitmeid sõdu üle elanud Euroopas enam midagi taolist ei juhtuks ning riigid saaksid omavahel koostööd tehes kokkuleppele jõuda.
Kui vaadata hilisemat perioodi ehk neid riike, kes on ELiga hiljem ühinenud nagu näiteks Portugal ja Iirimaa, siis nende näidete varal võime tõdeda, et nad pole ka midagi kaotanud. Majanduslikus mõttes on nad liitumisega võitnud ja ka endaks jäämise fenomenist pole nad midagi kaotanud.
Olen päris kindel, et Eestil on julgust ja tahet oma valitud poliitilisi liine jätkata ja edasi arendada. Ma ei usu, et eestlased Euroliiduga ühinedes midagi kaotavad.”
HELVE LAASIK
