Kolm kuud väldanud põud ja kuumus on põllusaaduste kasvatajatele juba tõsist peavalu valmistanud. Paljude tootjate sõnul on aga hullem ees. Erakorraline suvi on raskesse seisu pannud eelkõige loomakasvatajad, sest söödavarud jäävad enneolematult tagasihoidlikuks. Juba praegu võetakse sööta talve arvelt. See sunnib mõndagi piimatootjat mõtlema hamletlikult: kas olla või mitte olla.
Keeruline olukord tõi eile Jõgevale ka riigikogu maaelukomisjoni erakorralise koosoleku. Koosolek koos põllumajandustootjatega oli küll erakorraline, kuid erakorralise olukorra väljakuulutamine, mida mõnedki põllumehed nõuavad, ei ole Eestis seaduslikult võimalik. Hädaolukorra alla aga põllumajanduses valitsev kriisisituatsioon ei liigitu, sest inimeste elule see ohtu ei kujuta.
Seepärast käidi ka nõupidamistelaua taga välja mõte, et riigikogulastel tuleb vastav seaduse eelnõu koostada ja see seadusena ka vastu võtta. Sest Eesti kliima on sajandeid olnud just selline, mis ei luba põllumehel kunagi oma tuleviku suhtes kindel olla. Kas laastab maad suvi läbi kestev vihm, teeb liiga külm talv või kuivatab kõik ära põrgulik kuumus.
Paraku on aga suurte põllumajandusprobleemidega aastakümneid ikka tagantjärele, juhtumipõhiselt tegeletud. Ka Jõgeval avaldasid põllumajandustootjad arvamust, et ükskord võiks välja töötada meetmed, mis aitavad põllumehel alati pinnale jääda, et ta ei peaks keerulise olukorra puhul tootmise likvideerimisele mõtlema. Kui seis on raske, siis tuleb ka riigi tasemel tunnistada, et jama on majas. Vastasel juhul ähvardab ilmastik loomad nälga jätta, samas kui mõned heina ja põhku kullahinnaga võõrsile müüvad.
