Palamusele rajati kutseline päästekomando selle vabariigi algusaastatel. See toimus nii, et vald andis riigile tasuta kasutamiseks hoone ja tõi Soomest tööks vajaliku esimese tuletõrjeauto. Vald korraldas ka personalile koolituse Soomes, hiljem Rootsis. Rootsist toodi lisaks veel kolm päästeautot, mida kasutatakse Jõgeva maakonnas päästetöödel ka praegu. Hea koostöö tulemusena töötas peagi komandos 17 inimest koos komandopealikuga.
Nüüd on päevakorras Palamuse komando sulgemine, peamiseks põhjuseks väike elanike arv piirkonnas, elupäästevõimekuse puudumine ja majanduslik kokkuhoid. Kohalike inimestega rääkimist ei peetud vajalikuks kuni viimase hetkeni, kui teatati, et sulgemine toimub juba mais 2012. Palamuse komando sulgemise vajadus arvati tõestatuks esitatud komandode töö analüüsiga.
Kohalikud inimesed nii ei arva. Meie arvates on see analüüs vigane ning mittetäielik. Ja seda järgmistel põhjustel:
1. Komando olemasoluks piirkonnas vajaliku 5000 inimese hulka pole arvestatud Luua Metsanduskooli kuni 380 õpilast, kes elavad kohapeal õpilaskodudes, kuid ei ole kantud Palamuse valla elanike registrisse.
2. Analüüsis toodud päästjate tulevased õnnetuspaigale jõudmise ajad ei ole tõesed ega raskete päästeautodega reaalselt saavutatavad.
3. Analüüsis ei sisaldu majanduslik pool, pole näha saavutatavat kokkuhoidu. Kui päästjad jäävad ka edaspidi Päästeameti palgale, nagu neile lubatud, ning komando hoone ning kasutuses olev tehnika kuulub Palamuse vallale, on võimalik kokku hoida vaid hoone ja tehnika ülalpidamiskuludelt. Hoone ülalpidamiskulud on vallale teadaolevalt alla 10 000 euro aastas. Palamuse vald on valmis riigile ka selle kinni maksma, kui komando kohapeal säilib.
4. Elupäästevõimekus kohapeal on kadunud Päästeameti enda senise tegevuse tõttu, kes vähendas juba varem päästjate arvu.
5. Piirkonna ettevõtted on avaldanud muret seoses päästekomando kadumisega ja seadnud kahtluse alla edasise investeerimise mõistlikkuse piirkonda.
6. Palamuse komando väljasõidupiirkonnas asub 220 ehitismälestist, mis on piirkonnale väga olulised ja mille säilimine on riigile tähtis, neist 27 on puidust ja kergestisüttivad.
7. Päästeameti poolt pakutud ideed vabatahtliku päästeorganisatsiooni tekitamiseks ei saa võtta tõsiselt. Sisekaitse tagamine on riigi ülesanne. Vabatahtliku päästeüksuse ülesehitamine käesoleva aasta maikuuks ei ole reaalne — aeg on liialt lühike. Meie rahva elatustase kohapeal ei vasta sellistele nõuetele, et oleks võimalik vabast ajast teisi päästmas käia. Ka Päästeameti reatöötajad kasutavad oma vabu päevi selleks, et perele ülalpidamist teenida. Kui kaob pääste kiirus, mida vabatahtlik meile ei suuda pakkuda, võime abi oodata ka Jõgevalt ja Tabiverest.
Kokkuvõtvalt julgen arvata, et kavandatav Päästeameti reform on korralikult läbi mõtlemata, seda ei suudeta veenvalt põhjendada ja tahetakse ellu viia liialt kiirustades.
Pöördumine on saadetud
Ene Ergma, riigikogu esimees
Marika Tuus-Laul, riigikogu liige
Igor Gräzin, riigikogu liige
Aivar Kokk, riigikogu liige
Ken Marti Vaher, siseminister
Kalev Timberg, Päästeameti peadirektor
Jõgevamaa Omavalitsuste Liit
Jõgeva maavalitsus
i
URMAS ASTEL, Palamuse vallavanem
