Laenu tagasimaksetega raskustes olevatest inimestest elavad peaaegu pooled maal, selgus värskelt Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös läbi viidud uuringust.
Laenu võtmine ja kulutuste suurendamine tulevase sissetuleku arvelt ei ole iseenesest negatiivne, kui on olemas kindel töökoht ja laenu tagasimaksed ei ületa suuresti kolmandikku kuisest sissetulekust. Ülekaalukas osa laenajatest tuleb enda hinnangul igakuiste maksetega ka kenasti toime, aga kuna väljaspool suurlinnu elavatel inimestel kipuvad sissetulekud olema väiksemad ja ka võimalused töö leidmiseks napimad, siis tõuseb ka nende laenumaksete osakaal pahatihti suuremaks, kui see olla võiks. Igal viiendal maapiirkonna elanikul läheb laenu tagasimakseks üle 30 protsendi sissetulekust.
Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös värskelt läbi viidud uuringust selgus, et laen on pea pooltel (43 protsenti) Eesti elanikest. Kuigi kõige rohkem on inimesed võtnud laenu kodu ostmiseks ning suurt vahet pole, kas elatakse maal või linnas, siis ülejäänud laenude osas on erinevused juba märgatavamad. Näiteks Tallinna elanikel on osatähtsuselt järgmisel kohal krediitkaardi omamine, maapiirkonnas pigem autoliising. Õppelaenu osakaal on suurem suurlinnades, seevastu väikelaenu on võetud rohkem maapiirkonnas.
Pisut murettekitav on see, et inimesed ei kipu eriti eelnevalt mõtlema, kus võib finantskohustuste täitmisel raskusi tekkida, ja selle poolest on nii linnas kui maal üsna sarnane olukord. Valdavalt loodetakse sõprade ja sugulaste rahalisele abile, lisaks ka säästudele ja olemasolevale varale, mida pealinna elanikel on pisut rohkem kui mujal elavatel inimestel. Huvitava tendentsina tuleb aga esile, et linnas loodetakse riigi abile tunduvalt rohkem kui maal. Samas on positiivne, et nende hulk, kes kaaluksid laenumaksetega raskustesse jäädes uue laenu võtmist, on väga väike.
Kuigi üheksal kümnest pole olnud põhjust laenuvõtmist kahetseda, elavad neist, kes kahetsesid, pea pooled maapiirkonnas. Samas tuleb märkida, et kui linnas on mittelaenamise põhjuseks eelkõige vajaduse puudus, siis maal on kõige suurem nende osakaal, kes põhimõtteliselt laenu ei võta, ning rohkem ka neid, kellele laenu ei anta.
Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt oktoobris läbi viidud uuringus osales 800 inimest alates 16. eluaastast. Vastanutest 34 protsenti elab maapiirkonnas, 41 protsenti suuremates linnades, nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve, ning 26 protsenti teistes Eesti linnades.
i
ANNE SÄGI, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus
