Ette rutates tuleb tõdeda, et ammendavat vastust me sellele küsimusele ei saanudki. Kuigi põllumajandust tutvustati jõgevamaalastele Warmia-Masuuria vojevoodkonnas mitme kandi pealt.
Tutvumine algas vojevoodkonnavalitsuses pika laua taga asevojevood pr Hanna Mikulska-Bojarska eesistumisel ning paljude põllumajandusega seotud instantside juhtide osavõtul. Paaritunnise ümarlauakõneluse jooksul saime teada, et Warmia-Masuuria vojevoodkond on Poola suuruselt neljas vojevoodkond ning et eelkõige peetaksegi seda just põllumajandus- ja turismipiirkonnaks. Pooleteisemiljonilise elanikkonnaga vojevoodkonnas on 55 000 põllumajandusettevõtet. Kuigi meie mõistes on suurem osa sealseid põllumajandeid väikesed (keskmine suurus 19 ha), on need siiski suuremad kui Poolas tervikuna.
Eelkõige kasvatavad Warmia-Masuuria maakonna põllumehed teravilja, aga ka rapsi (tervelt 12% kogu Poolas toodetavast rapsist on pärit sellest vojevoodkonnast), piima- ja lihakarja ning linde, eriti kalkuneid. Põllumajanduse kõrval tegeleb Warmia-Masuuria maarahvas ka turismitalunduse ja kalapüügiga: mõlemaks annab hea võimaluse piirkonna järvederohkus.
Poolakatelgi oli tosina aasta taguste suurte muutuste ajal suurimaks probleemiks riigimajandite laialilammutamine ja põllumajanduse restruktureerimine. Seal moodustati aga hiiglasliku probleemidepuntra lahendamiseks riiklik põllumajanduse restruktureerimise agentuur, mis hakkas tegelema riigimajandite maade müümise või rendile andmisega, korterite erastamise, infrastruktuurirajatiste renoveerimise, sotsiaalprobleemide lahendamise (töötute lastele tasuta koolilõunate ja stipendiumide tagamine jne), uute töökohtade loomisega maale jne.
Nüüd, mil suurem osa maid on müüdud või rendile antud ja korterid enam-vähem erastatud, on restruktureerimise agentuur ümber nimetatud põllumajandusliku kinnisvara agentuuriks. Maa ost-müük käibki enamasti selle agentuuri kaudu. Välismaalastele saab aga maad üldse müüa vaid siseministeeriumi loal.
Ühises liidus
Ka Poola on tänavuse aasta 1. maist teatavasti Euroopa Liidu liige. Ja mäletatavasti aitasid poolakad euroliitumise käigus meie põllumehigi: endale suuremaid toetusi välja kaubeldes kauplesid nad need “kogemata” välja ka meie põllumeestele.
“Euroopa Liitu astumine on toonud kaasa põllumajandustoodete hinna tõusu ja see on tulnud kasuks meie põllumeestele. Meie toodangule on Euroopas nõudmine olemas, eksport kasvab, Euroopa Liidu toetused samuti, nii et usume, et meie põllumeeste elujärg paraneb olulisel määral,” ütles Hanna Mikulska-Bojarska.
Euroopa Liitu astumiseks valmistusid tema sõnul tõsiselt ka põllumajandustoodangut töötlevad tööstused: kuna Warmia-Masuuria vojevoodkond on pindalalt peaaegu niisama suur ja elanike arvult suuremgi kui Eesti, on neil olemas ka tööstused, mis enam-vähem kogu põllumeeste toodangu ümber töötavad. 170st põllumajandussaadusi töötlevast ettevõttest vastab 40% juba praegu kõigile euronõuetele, ülejäänutele on ette antud tähtajad, millal nad selleni jõudma peavad.
Sõnnikust “saia”
Warmia-Masuuria põllumajandusega tutvumise praktilisem osa sai teoks Szczytno ümbruses. Kui külaskäik talunik Pawel Polichti vabapidamislauta meie põllumeeste silmaringi teab kui palju ei laiendanud ? sarnaseid ja tunduvalt vägevamaid näiteid on meil ju omas maakonnaski võtta ?, siis ?ampinjonide kasvatamiseks mõeldud kompostiplokke tootev firma WPZ Lemany oli küll põnevaks avastuseks. See oli suurepärane näide sellest, kuidas, piltlikult öeldes, sõnnikust saia teha.
Firma viieteistkümne aasta jooksul n-ö nullist üles ehitanud Mariusz Spychal selgitas, et varem kasvatatud ?ampinjone hobusesõnnikul. Kuna aga hobuseid, teadagi, väheks on jäänud, tuli otsida muid võimalusi ning leiutatigi spetsiaalne põhu, kanasõnniku, kipsi ja mõnede teiste komponentide baasil saadav kompost, millel delikatess-seened kasvavad mis mühiseb. Kui kompostile juba vabrikus seeneeosed lisada ja see parajateks (50 x 45 x 18 cm ja umbes 20 kg) plokkideks pressida, jääb ?ampinjonikasvatajal üle vaid plokid vastavatele riiulitele laduda, ruumis vajalikku re?iimi hoida ja lõpuks saak koristada. Ning kuna ?ampinjonikasvatuseks saab edukalt ära kasutada hooneid, mis näiteks loomakasvatuseks enam ei kõlba, tegeldakse nii Poolas kui ka mujal selle alaga palju. Mistõttu härra Spychali firma toodangu järele on suur nõudmine ja ta kavatseb oma tootmispinda kahekordistada.
Põhku ostab ta juba praegu hooajaks kokku 13 000 tonni ja arvata võib, et talunikud, kes talle seda müüvad, on õnnega koos. Komposti kiirkääritamine toimub pikkades, 200-meetristes tunnelites ja re?iimi hoiab kontrolli all arvuti. Risk on sellise “elusaine” töötlemisel muidugi suur: vaid kümneminutine kõrvalekalle re?iimist võib kogu tunnelitäie kallist kraami kihva keerata. Ja kui valmis kompostiplokid liinilt tulevad, peab auto neid ukse ees juba ootama, et need kohe sihtkohta toimetada, sest tegemist on äärmiselt kiiresti rikneva kaubaga.
250 000 muna päevas
Põhu kõrval läheb WPZ Lemanys vaja, nagu öeldud, ka ohtralt kanasõnnikut. Seda saab ta sealsamas lähedal tegutsevast firmast Agronex, mida juhib Zbigniew Ronkiewicz. Ühte selle firma kanalasse, mis “koduks” 80 000 sulelisele, õnnestus ka meil pilku heita. Sõna “kodu” sai jutumärkidesse pandud sellepärast, et eriti koduselt ei oleks pidanud linnud end neis mitmekorruselistes puuriridades tundma. Kaeladki olid paljudel lindudel naabrinnade poolt sulgedest üsna paljaks nokitud. Ent just sellise kanakasvatustehnoloogia on Euroopa Liit soovitatavaks tunnistanud. Rohurohelised puuriseinad peaksid näiteks stressi leevendama ja punakas valgus vältima suuremat verepulma: kui kana naabrile nokaga äsab, aga verd teise kehal ei näe, jätab ta tolle rahule.
Kokku on Agronexil selliseid kanalaid neli ning 320 000 kana annavad päevas vähemalt 250 000 muna. Toit antakse kanadele ette ning munad kogutakse ja sorteeritakse ning sõnnik koristatakse mehhaniseeritult. Kanadel, kes munemise lõpetanud, jääb täita veel viimane ülesanne: neist saab pasteet.
?okiteraapia ees
Kuigi ka Poolas on põllumajandustootjaid juba kõvasti vähemaks jäänud, seisab Jõgevamaa Tootjate Liidu juhi Urmas Ingveri arvates seal tõsisem “?okiteraapia” alles ees. Tootmisüksused on seal keskmiselt väiksemad ja nad on tootmisse vähem investeerinud kui meie. Euroopa Liidu kvaliteedinõuded kiirendavad arvatavasti tootmise kontsentreerumise protsessi. Ja paljusid toetusi, mida Poola riik senini põllumeestele maksis, ei saa nad Euroopa Liidu tingimustes enam maksta. Iseasi, et toetada saab riik ka kaudselt: näiteks tõuaretuse edendamise, tasuta nõustamissüsteemi ja muu seesugusega. Ja et Poola riik oma põllumehi nii palju toetab kui võimalik, on selge: kui kolmandik rahvastikust elab maal, võrdub põllumeeste huvidele sülitamine riigiisade jaoks poliitilise enesetapuga.
“Piimatootmise alal on Eesti põllumees kõvem tegija, teraviljakasvatuse alal oleme ehk võrdsed ja köögiviljakasvatuse alal on nemad tugevamad. Osalt on see tingitud sealsest pehmemast kliimast, osalt aga ilmselt odava tööjõu rohkusest,” ütles Urmas Ingver.
Otseseid kaubandussuhteid on tema arvates Jõgevamaa ja Warmia-Masuuria maakonna vahel keeruline arendada, sest meie tarbimismahud on neile arusaamatult väikesed, küll aga tasub kahe piirkonna põllumeestel omavahel kasulikke kogemusi vahetada: neid jagub ju mõlemal poolel.
RIINA MÄGI
