?Leszek Kolakowski on elus olevatest poola filosoofidest kuulsaim,? ütles Poola Vabariigi suursaadik Eestis Tomasz Chlon. ?Tema puhul on eriline see, et ta on teinud nii oma elus kui ka teadustöös läbi suure metamorfoosi.?
Marksistliku filosoofia juurest jõudis Kolakowski tema sõnul üldkristliku filosoofia juurde ning vastavalt sellele sai Varssavi ülikooli marksismi-leninismi kateedri juhatajast Kolakowskist aktiivne opositsionäär, kes lõpuks 1968. aastal Poolast lahkuma sunniti. 1970. aastatel võttis juba paguluses elav Kolakowski kriitiliselt sõna Poolas valitseva re?iimi suhtes ning esindas KORi ehk tööliste kaitsekomiteed välismaal.
?Lugedes seda, mida Kolakowski täna esitletavas raamatus kirjutab, võib öelda, et tema lahkulöömine marksismist oli vältimatu,? ütles Tomasz Chlon. ??Miniloenguid maksiprobleemidest? võib käsitleda kui loengut elust, mida on kasulik kasvõi iga päev üle lugeda.?
Terve mõistus esiplaanilSuursaadiku sõnul ei jõudnud ?Miniloengud maksiprobleemidest? kõigepealt avalikkuse ette mitte kirjalike tekstide, vaid teleloengutena. Alles seejärel said need raamatuks, milles Kolakowski näitab end eelkõige inimesena, kellel on palju tervet mõistust ja kes väldib äärmuslikke mõtteavaldusi.
?Kolakowski viitab mitmel pool kümnele käsule. Samas näitab ta valetamiskeelu näitel, et paradoksaalsel moel pole kümne käsu järgimine mitte alati eetiline,? ütles Chlon. ?Kui Saksa okupatsiooni ajal oleksid sisenenud majja gestaapolased ja pärinud aru, ega selles majas juute ei varjata, olnuks juutide väljaandmisest sündiv halb olnud ju määratult suurem kui gestaapolastele valetamise patt.?
Omaette väärtus on Chloni meelest Kolakowski pilkav või suisa autoirooniline kirjutamislaad. Paeluv on ka see, kuidas ta käsile võetud teema mõnikord elegantselt absurdini välja arendab.
?Ühes selle raamatu essees annab Kolakowski vastuse ka küsimusele, miks ma armastan diplomaaditööd. Ta ütleb nimelt, et me reisime selleks, et saada teada midagi uut ning et teadmisjanu on peamine mootor, mis paneb meid otsima uusi teid elus,? ütles suursaadik. ?Võin enda kohta kinnitada, et minu elu on alanud uuesti nii Helsingis kui ka Belgradis, kus ma varem olen töötanud, ning algas uuesti ka siin, Tallinnas.?
Tasus õppidaKolakowski raamatu eesti keelde tõlkinud Laiuse literaati ja spordimeest Hendrik Lindepuud tänas Tomasz Chlon suure töö eest nii Kolakowski kui ka teiste poola autorite eestindamisel.
Hendrik Lindepuu kõneles aga kokkutulnuile, kelle hulgas oli nii Poola riigi kui ka poola kultuuri sõpru, sellest, miks ta aastaid tagasi oma käe peal poola keelt õppima hakkas ning kuidas temast tõlkija sai.
?Nooruses nähtud Poola filmid ning selle maa teatrikunstiga kokkupuutumine teatrikriitika seminaridel sisendasid minusse usku, et poola keelt tasub õppida ? selleks, et Poola kultuuri veelgi enam süveneda,? ütles Hendrik Lindepuu.
Omamoodi ettemääratust näeb ta selles, et on sündinud just Poola rahvuspühal ? 11. novembril.
Ajakirja Vikerkaar peatoimetaja Märt Väljataga tegi esitlusel huvitava ülevaate sellest, kuidas Kolakowski Eestisse on tulnud, st et kuidas ja missuguste tekstide kaudu eesti lugeja selle poolakast suurvaimuga tuttavaks on saanud. Laiuslaste arvukas esindus tänas Hendrik Lindepuud koolidirektor Arvo Sakjase ja raamatukogu juhataja Asta Leiteni suu läbi selle eest, et ta Laiuse tuntumaks on teinud, aga ka selle eest, et tänu temale on sellel paigal sugenenud väga soojad suhted Poola Vabariigi saatkonnaga, mis on võimaldanud laiuslastel nautida Poola kultuuri kõige kõrgemal tasemel.
Teatavasti tavatses kunagise Laiuse kirikuõpetaja Johan Kõpu juures pikemalt peatunud meelehaige luuletaja Juhan Liiv end Poola kuningaks nimetada.
?Kõpu järeltulijana annaksin meelsasti veel mõnele Poola kuningale peavarju,? ütles praegune EELK Laiuse koguduse õpetaja Raino Kubjas naljatamisi.
RIINA MÄGI
