Eile oli rahvakalendris rukkimaarjapäev. Vanarahvas on tähele pannud, et sellest päevast hakkab vesi hoogsamalt jahenema, ööd on selged ja tähised, konnad jäävad vait ja ämblikud on nobedamad võrku kuduma. On märgatud sedagi, et poolest lõikuskuust saati kõlbavad varasemad õunad juba süüa.
Loomulikult pidi vanasti hein rukkimaarjaks tehtud saama ja mõnel pool saadi rukkilõikusegagi ühele poole.
Et suvi ilma poolest heitlik on olnud, meie põllumees aga tänu nutikatele ja võimsatele masinatele saja aasta tagusega võrreldes muretum, jätkub ilmselt nii saagikoristus kui loomasööda varumine sujuvalt sügiseni – nii, nagu taevataat parasjagu kuivi päevi läkitab.
Metsas ja aiaski on saagiaja kõrghetk käes ning talvevarude soetajatel kiired päevad. Sõstrad on üliküpsed ja tikrid kipuvad pudenema. Kes tänavust kukeseeneuputust veel oma silmaga näinud pole, peaks nüüd küll metsa kiirustama, aga ühe anumaga pole sinna mõtet minna, sest kuigi pohlad alles alustavad korralikku punastamist, on mustikad, uskuge või mitte, tõeliselt küpsed ja magusad just praegu!
Kivi korvi ja ämbrisse!
16. august 2012
