Ootasime Kärde küla all Endla järve äärde viiva matkaraja alguses esimest kodutütarde rühma, kui metsast jooksis meie juurde noor laika. Olime hämmeldunud ja vaatasime kohkunult ümber – siinkandis ei tohiks küll põdrajahti olla. Ja polnudki, noor koer oli lihtsalt hulkuma läinud.
Õnneks on üks matkajuhtidest Viljar Purgel ka jahimees. Paari telefonikõne järel oli laika omanik tuvastatud. Koera peremees jõudis kohale pea samal ajal kui esimene kodutütarde rühm. Pärast retke sissejuhatust ning kompassi tundmaõppimist hakkasime liikuma.
Selle aasta sügislaager oli Kaitseliidu noorteinstruktori Olga Jürma kinnitusel erialalaager, kus poisid õppisid luuraja ja tüdrukud matkaja eriala. Laager algas ja lõppes ühiselt, kuid väljaõppe osa oli korraldatud eraldi.
Matkajad said ülesandeks lugeda kokku kõik rajal olnud sillad ja korjata kaasa võimalikult palju erinevate puude lehti. Juba esimesel sillakesel algas mõttevahetus, kas tegemist on silla või purdega. Vaidlus lõppes, kui matkajuht Eerika Purgel silla ja purde vahe selgeks tegi. Sillast peaks mahtuma vähemasti ATVga üle sõitma, aga esialgu meie teele ühtki nii laia veetakistuse ületamiseks mõeldud rajatist ei jäänud. Etteruttavalt – kokku on Endla järve matkarajal 11 silda.
<p style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt” class=”MsoNormal” align=”justify”>Fantaasiast tüdrukutel puudu ei olnudEndla järve ääres ronisid tüdrukud kordamööda torni ja kinnitasid, et ülevalt on ikka võimas vaade küll. Väike puhkus kulus kõikidele ära, edasi viis meid retk Endla puisniidule.
Puisniidul viskasid tüdrukud seljakotid maha ning iga rühm sai valida, millise looma pesa ta käepäraste vahenditega ehitab. Koht tuli valida selline, et pesa päris tõetruu välja kukuks. Fantaasiapuuduse üle küll kurta ei saanud!
Torma tüdrukud meisterdasid jänese pesa, Palamuse õpilased aga ilvese jälje. Mustvee lapsed said hakkama karihiire pesaga, neil oli kokku kuhjatud ka palju lehti. Voore kodutütred paistsid silma erilise nutikusega, sest nad kasutasid hästi ära looduslikke eeldusi ning tegid karule tõelise talveunenautimise uru. Jõgeva tüdrukud panid oravale pessa ka käbid.
Matkajuhid Eerika ja Viljar Purgel jäid pesadega rahule ja kinnitasid, et noored on väga osavad, loomingulised ja tunnevad metsaelanikke hästi. Et looduses hästi orienteeruda, tuleb seda mõista ja tunda.
Järgmised viis kilomeetrit Toomani matkati ühtlase tempoga ja tehti ka mõned pausid, et tutvuda puude ja taimedega. Kõige väiksem retkeline Marite oli ilmselt liiga raske seljakoti kaasa pakkinud. Tema jaks ütles üles, kott aga muidugi metsa ei jäänud.
Toomal tehti väike puhkepaus, seejärel oodati külla lapsevanemaid. Neid tuli Toomale umbes paarkümmend. Emadel ja isadel oli võimalik maitsta laagritoitu, millele anti kiitev hinnang. Vaadati telkide ülespanekut, vesteldi lastega, päriti muljeid.
Kell kaheksa saabusid Toomale ka noorkotkad. Koos esitati kodus ette valmistatud eeskavad. Lavale jõudis tosin etteastet teemal “Mets annab…”. Tantsiti, lauldi, esitati näidendeid. Prooviti korraldada ka välidiskot, mis tantsijate puuduse tõttu varem lõpetati. Poisid suundusid tagasi Vaimastvere kooli, lapsevanemad koju, tüdrukud jäid aga Toomale. Laagrist ei läinud vanematega koos koju ükski laps.
Tõeline väliööbimine
Kaitseliidu noorteinstruktori Olga Jürma sõnul korraldati väliööbimine vahetustega. “Tüdrukud jaotati kolme kahekümneliikmelisse rühma. Püstitati kaks köetavat telki, kuhu mõlemasse mahtus magama kümme laagrilist. Iga rühm sai kolm tundi väljas ööbida, telki kütta ja teed keeta. Ülejäänud öö veedeti RMK ja keskkonnaameti majas omanike lahkel loal,” rääkis Jürma.
Tema sõnul algas laager juba reedel. Kodutütred tikkisid kaarte, noorkotkad tegelesid samal ajal mälu treeniva mänguga. Laupäeva hommik algas klassitundidega, kus poisid omandasid luurajale vajalikke teoreetilisi teadmisi (kompass, kaart, orienteerumine, maa-ala plaani joonistamine, andmete kogumine ja analüüsimine) ja tüdrukud kogusid matkatarkusi (kompass, kaart, orienteerumine, matkakoti pakkimine, riietumine matkal, mürgised ja söödavad taimed looduses). Pärastlõunane aeg veedeti vabas õhus.
Pühapäeval tuldi taas Vaimastvere koolimajja, korrati kõik tarkused üle ning kontrolliti laagris kogutud teadmisi ja oskusi. Kes lahendas testi rahuldavale tulemusele, sai vastava eriala märgi ja tunnistuse.
Pikad traditsioonid</strong>
Olga Jürma hinnangul arendavad laagrid noorte suhtlemisoskust, annavad uusi teadmisi ja kogemusi. “Laagrites on võimalik arendada käelist tegevust, füüsist, loovust, esinemisjulgust. On võimalik järgida positiivseid eeskujusid, omandada ja väärtustada organisatsiooni tõekspidamisi, kujundada väärtushinnanguid, saada tunnustatud.
Laagris õpivad lapsed väga innukalt ja tähelepanelikult. Noortele on väga tähtis tulemus ehk teadmine, mis järgneb positiivsele saavutusele. Meie organisatsioonis on selleks erialamärk, mida kantakse vormiriietel ja mis näitab saavutatud taset,” rääkis Jürma.
Sügislaagreid on Kaitseliidu Jõgeva malev korraldanud juba aastast 1999, tänavune laager oli seega 13.
“Sügislaagri aeg langeb tavaliselt tõesti koolivaheaja algusse, kuid on olnud ka erandeid. Suvelaagrid toimuvad juulikuus, talvelaager tavaliselt vabariigi aastapäeva paiku veebruaris ja kevadel korraldatakse võistlusmatk “Luureretk”,” rääkis Jürma. Ta on väga tänulik kõikidele, kes laagris abilistena, vaatlejatena, õpetajatena ja õpilastena osalesid.
Enamik laagrilisi tundis huvi, millal jälle saab tulla, mõned soovisid juba järgmise laagri kuupäevi teada saada.
Kodutütarde ja Noorte Kotkaste sügislaager
*Laagris osales 59 kodutütart ja 36 noorkotkast.
*Õpilasi oli Jõgeva maakonna 13 rühmast (Põltsamaa, Kamari, Puurmani, Tabivere, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Vaimastvere, Laiuse, Sadala, Voore, Torma, Mustvee, Palamuse).
*Laagri korraldamiseks kasutati organisatsioonivälist abi päris palju.
*Majutust ja toitlustust pakkus Vaimastvere kool.
*Väljaõppesse olid kaasatud oma vabatahtlikele juhtidele lisaks ka Kaitseliidu vabatahtlikud liikmed Andreas Kangur ja Kaido Õim.
*Käelist tegevust käis juhendamas NKK Jõgeva Jaoskonna tegevliige Valli Villems.
*Matka viisid läbi Eerika Purgel ja Viljar Purgel.
i
HELVE LAASIK
