Vooremaa vestlusringis jätkub haldusterritoriaalse reformi teema. Sel nädalal on vaatluse all Põltsamaa piirkond, kus toimuva üle arutlevad Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots, Põltsamaa vallavolikogu halduskomisjoni esimees Karro Külanurm ning Aivar Kokk.
Varem on juttu olnud Jõgeva linna ja Jõgeva valla ning Mustvee linna ja Kasepää valla võimalikust ühinemisest. Milline on seis Põltsamaa kandis, kas on oodata ühinemisi või tõsisemat arutelu sellel teemal?
Külanurm: Tegelikult on küll. Koostamisel on Põltsamaa piirkonna koostööprojekt, kus lisaks Põltsamaa linnale ja Põltsamaa vallale on osapoolteks Puurmani, Pajusi, Kolga-Jaani, Kõo ja Imavere vald. Peaksime jõudma ühise arengukava ja ühise üldplaneeringuni. Viiakse läbi teemakohased analüüsid, et leida kogu piirkonna ühisosad või osaliselt kattuvad ühishuvid.
Konkreetset ühinemisplaani seega praegu pole?
Külanurm: Eks tegelikult ikka on. Uuring ei anna otsest vastust küsimusele, kas ühineda, vaid näitab ära selle, millisele piirkonnale on Põltsamaa linn tõmbekeskuseks. Loogiline jätk on, et see osa, mis on tõmbepiirkonnaks, võiks ka ühineda. Mina näeksin, et Põltsamaa linn ja vald ühineksid, kuid eks on mitmeid inimesi, kes on skeptilised.
Millest skeptitsism tuleb, mida kardetakse?
Külanurm: Üks hirm on see, et maaelu kipub hääbuma. Mina arvan, et maaelu hääbub tagumistes nurkades ka hoolimata sellest, kas ollakse eraldi omavalitsus või mitte. Mina olen selle poolt, et omavalitsused peaksid ühinema. Ei oska öelda, mida veel kardetakse. Linn on liialt tugev ja neelab valla alla? Ma kahtlen selles.
Kui tugev linn siis on, neelab ta valla alla?
Aiaots: Mitmeid uuringuid on ühinemiste kohta tehtud küll ja küll. Probleem on olnud hirmudes, et väike linnake neelab suure valla alla. Võib-olla on ka üldriiklik foon olnud selline, mis pole ühinemist toetanud. Viimase sellealase otsuse tegi volikogu üle-eelmise koosseisu poolt, kui linn tegi Põltsamaa vallale ettepaneku ühinemisläbirääkimiste pidamiseks. Siis tuli valla poolt eitav vastus. Mina arvan, et praegu on aeg kätte jõudnud, kus riiklik areng ja loomulikult majanduse areng näitavad, et eriti tõmbekeskuste ümber olevad omavalitsused võiksid leivad ühte kappi panna.
Põltsamaa linna ja valla elanike arvu vahe on mõnisada inimest. Väga palju Põltsamaa valla elanikke elab Põltsamaa linna piirist kahe-kolme kilomeetri kaugusel. Ajast aega on umbes 40 protsenti linna koolides käivatest lastest pärit valdadest, meil on üks muusikakool, kunstikool, spordikool terve piirkonna peale. Siin on ka kirik ja majandustegevuski on koondunud Põltsamaale, sest endistes majandikeskustes ei ole nii palju tööd. Põltsamaal on pank, apteek, meditsiiniteenistus, kaubandus.
Kokk: Põltsamaa piirkonnas algas areng seitse-kaheksa aastat tagasi, kui uued ettevõtjad tulid piirkonda, küll enamik linna piirile valda. Nad uskusid, et see piirkond on arenguvõimeline, sealt on võimalik saada head tööjõudu. Kui ettevõtjad hakkasid hästi majandama, arvasid kaubandusketid, et Põltsamaa on koht, kus tuleks kanda kinnitada, kuigi igasuguse majandusteooria järgi ei saa Põltsamaa olla koht, kus on esindatud viis kaubandusketti.
Kindlasti on ühinemisel väga oluline küsimus haridus. Tähtis on see, kuidas lapsed saaksid kõige parema hariduse, et nad pärast põhikooli ei hakkaks vaatama Tartu gümnaasiumide poole.
Puurmanil on tõmbekeskus kindlasti Tartu, mitte Põltsamaa. Pajusi vallas hoiab Pajusi kant Põltsamaa, Aidu aga Jõgeva poole. See on koht, kus kõigil omavalitsusjuhtidel ja volikogudel tuleks läbi arutada, kuidas ühinemine läbi viia. Kui kaks suurt omavalitsust lähevad kokku, siis mis ülejäänutest saab? On suur hirm, et ülejäänud jäävad hingitsema ega suuda kvaliteetset teenust pakkuda. Väikesel omavalitsusel ei ole võimalik palgata kogu plejaadi ametnikke, kes neil peaksid olema.
Mis Põltsamaa linnale ja vallale rohkem sobiks, kas ainult kahe omavalitsuse ühinemine või isegi seitsmest osapoolest koosneva omavalitsuse teke?
Aiaots: Ma arvan, et väga keerukas oleks praeguses etapis seitse omavalitsust liita. Võib-olla kaks-kolm omavalitsust, kaks ja pool omavalitsust, kuid seitse oleks kindlasti liiga suur tükk. Meil on Lätis üks sõpruslinn ja lätlastega on räägitud, kuidas haldusreform neil toimus. Osa tahab seal juba laiali minna, sest tekkisid liiga suured omavalitsused ja mõned jäid väga väikeseks.
Teatud omavalitsused, mis on rahvaarvult väikesed, kuid territooriumilt suured, saavad toimida küll. Küsimus on riigi maksupoliitikas, sest praegu ei kogu makse omavalitsused, vaid riik, kes jagab raha oma armust laiali. Ei saa väita, et rahvaarvult väikesed vallad ei saa oma asjadega hakkama. Saavad küll. Riik on aga omavalitsustele pannud nii palju kohustusi, et nende täitmiseks tuleb ühineda.
Külanurm: Tegelikult pole küsimus selles, kas omavalitsused suudavad oma ülesandeid täita, vaid selles, millisel tasemel seda tehakse. Kui vallas on ametnik, kes tegeleb sotsiaal-, haridus- ja kultuurivaldkonnaga, siis ilmselgelt ei suuda ta spetsialiseeruda. Avaliku teenuse kvaliteedi hindamiseks pole kahjuks head mõõdupuud. Väikevald saab hakkama, kuid suurem saab kindlasti paremini oma teenuseid pakkuda.
Kui suur on piisav?
Külanurm: Varem on mitmeid uuringuid ja koostööprojekte tehtud nn 4P piirkonna peale ehk kaks Põltsamaad, Puurmani ja Pajusi. Üldiselt kipub Puurmani pisut eemale jääma ja võiks rääkida 3P piirkonnast. Samas tekib küsimus, et osa Pajusi vallast tõmbab Põltsamaa ja osa Jõgeva poole.
Oleks siin tarvis riiklikku sekkumist, et selliste kahele poole tõmbuvate omavalitsuste küsimus lahendada?
Aiaots: Tegelikult mitte.
Külanurm: Riik on paika pannud omavalitsused, kes peaksid kokku minema, ja selle järgi on kaks Põltsamaad ja Pajusi koos. Samas pole ühinemine kohustuslikuks tehtud. Eks puudu jääb poliitilisest tahtest.
Kokk: Ei saa vaadata ainult seda, et kui kahel omavalitsusel on kasulik ühineda, siis ülejäänud jäetakse kõrvale, sest nendest pole kasu. Paljud inimesed ütlevad, et neil on ükskõik, kus omavalitsus asub, sest nad ei käi linna- või vallavalitsuse majas. Tihti ei saada aru, et kui laps läheb lasteaeda, kooli, on see juba kokkupuude omavalitsusega. Kui Põltsamaale tuli bussijaam koos Selveriga, oli see linna töö.
Linnal on kindlasti ühinemist rohkem vaja kui vallal, sest vallal on maad, on ettevõtlust, on võimalik spordi ja kultuuriga tegelda. Linnal on rõngasvalla piir ees. Ma arvan, et ei tuleks karta suuremat ühinemist. Paika tuleks panna teatud etapid, et aidata kaasa ka neid piirkondi, kus pole viimastel aastatel nii palju investeeritud. Suuremad ühinevad omavalitsused võtaksid kolme-nelja aasta pärast järgmise omavalitsuse punti ja aitaksid sellel areneda, et lasteaed, algkool ja raamatukogu alles jääksid.
Vallas olevate hirmude mahavõtmiseks tuleks alustada sellest, et kui põhikooli ei ole mõtet igas külas pidada, siis algkool jääb, ja Põltsamaa linn ei korja sealt lapsi ära, vaid toob nad linna alates seitsmendast klassist. Siis on paljud ühinemisega seotud mured ja hirmud kadunud.
Vahest peaksid julgemad omavalitsused ees ühinema, et teised näeksid sellest tulu tõusvat ja ühineksid hiljem?
Külanurm: Praktikas pole see küll kuskil rakendust leidnud.
Kokk: Viga on selles, et ühinemistel pole paika pandud järgmise kümne aasta plaani. Tuleb kokku leppida, mida omavalitsuse eri nurkades ühinemise järel kümne aasta jooksul tehakse, millised investeeringud kuhu suunatakse. See peaks olema siduv kokkulepe, mida uus volikogu ei saaks pea peale pöörata.
Praegu kardetakse, et linna laenukoormus ja investeeringuvajadus on suurem kui vallal. Samas unustatakse, et valla inimesed kasutavad 70 protsendi ulatuses linna teenuseid. See on kõigis Jõgeva kolmes piirkonnas nii, et linnad soovivad ühineda, kuid vallad on äraootaval seisukohal. Aga usun, et kokkulepe saavutatakse, ja loodan, et ühel hetkel käib Jõgeva maakonna piir vastu Emajõge.
Küsis ARVED BREIDAKS
