Viimati peetud Põltsamaa linnavolikogu istungil otsustasid volinikud kooli gümnaasiumiosa üleandmise teemal peetavad läbirääkimised riigiga lõpetada. Põltsamaa ühisgümnaasium jätkab iseseisva munitsipaalkoolina.
Seda päevakorrapunkti linnavolikogu liikmetele tutvustanud volikogu aseesimees Margus Oro lausus, et teda ajendas seda eelnõu erakorraliselt volikogu ette tooma mitu viimasel ajal toimunud muudatust. Haridusministeeriumi hinnangul on hariduse rahastamise osas tekkinud tõrge ministeeriumi ja kohalike omavalitsuste vahel. Seetõttu otsustas ministeerium saata eelseisva poole aasta jooksul põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse riigikokku ülevaatamiseks. Sellise sammuga püütakse viia selle seaduse gümnaasiumide rahastamist puudutavasse ossa sisse muudatused. Praeguseks on kõigi täistsüklikoolide, kus tegutsevad klassid esimesest kuni kaheteistkümnendani, gümnaasiumiosad sattunud tõsistesse raskustesse. Siiani on taoliste koolide rahastamine olnud kaldu põhikoolide rahastamise suunas. Samas rahastatakse riigigümnaasiume tavagümnaasiumidega võrreldes teistsuguste koefitsientide alusel.
Põhikooli arvelt saab gümnaasiumiosa ülal pidada
Margus Oro sõnul peaks seaduse muutmise järel saama täistsüklikoolide puhul kasutada koolile eraldatud raha nii, et pole tarvis teha vahet, millisele kooliosale üht või teist summat kasutatakse. Oro sõnul on praeguse valitsuse koalitsioonilepingus öeldud, et palgafondi käsitletakse koolis ühtlasena esimesest kuni kaheteistkümnenda klassini riikliku koolivõrgu arengukavaga koolides, mis selgitatakse välja järgnevate kuude jooksul järgmiseks kümneks aastaks. Sellistes koolides tagatakse riigipoolse õppekavapõhise rahastamise sõltumatus kooli omandivormist. Margus Oro ütles, et kui Põltsamaa ühisgümnaasiumile (PÜG) tagatakse riigipoolne rahastamine sõltumata kooli omandivormist, siis ei näe ta ühtegi põhjust, miks kooli gümnaasiumiosa tuleks riigile üle anda. Oro tegi ettepaneku lõpetada haridusministeeriumiga peetavad läbirääkimised gümnaasiumiosa riigile üleandmise osas.
Põltsamaa linnavolikogu peaks andma nii ühisgümnaasiumi pedagoogidele, lapsevanematele kui õpilastele kindla sõnumi sellest, et jätkatakse munitsipaalkoolina ja gümnaasiumiosa riigile üle ei anta.
Linnavolikogu liige Margus Ääremaa tundis huvi, kas sellise seadusemuudatuse heakskiitmise järel riigikogus jääb ikka nii, et põhikooli- ja gümnaasiumiosa rahastatakse võrdselt. Oro sõnul on minister lubanud sellist rahastamispõhimõtet toetada ja nii on see kirjas ka riigikogule esitatavas eelnõus. Seadusemuudatus peaks hakkama kehtima alates järgmisest õppeaastast. Margus Oro ütles, et läbirääkimistel ministeeriumi ning riigi koolivõrgu bürooga sai selgeks, et kui PÜG gümnaasiumiosa antakse üle riigile, siis selle asukohaks ei jää mitte Põltsamaa linn, vaid see viiakse siis üle Põltsamaa ametikooli ruumidesse. Kõik Põltsamaa linnavolikogu liikmed olid seda meelt, et läbirääkimised riigi esindajatega kooli gümnaasiumiosa üleandmiseks riigile tuleb lõpetada.
Ühisgümnaasiumiga uued plaanid
Põltsamaal on välja pakutud uus idee, mille kohaselt võiks ühisgümnaasiumist edaspidi saada rakendusliku suunaga gümnaasium. Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul on juba pikemat aega jutuks olnud, et PÜG-i juurde võiks tuua tehnilisi õppeaineid. Kooli seob ammune koostöö Tallinna tehnikaülikooliga. Tänaseks on ministeeriumi Põltsamaa linna nägemusest kirja teel teavitatud ja nüüd ootab linn, mida Eesti hariduselu juhid selle peale vastavad.
Aiaots lausus, et tõepoolest on varem välja öeldud, et 1. juulil saab Põltsamaa ühisgümnaasiumi ja Põltsamaa ametikooli ühinemine teoks. Tegelikkuses polnud võimalik sedavõrd kaalukat otsust nii kiiresti langetada. Linnapea sõnul tuleb sellistel juhtudel arvestada ka kohaliku kogukonna arvamusega.
Hoonete remontimisel loodetakse riigi abile
Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktori Aimar Arula sõnul tähendab riigiga läbirääkimiste lõpetamine seda, et ühelt poolt on päevakorrast maas plaan luua Põltsamaale riigigümnaasium, teisalt peatus ka riigi poolt välja pakutud plaan luua Põltsamaale gümnaasiumi ja ametikooli baasil ühendatud õppeasutus. Nüüdsest on otsustatud, et PÜG jätkab nii põhikooli kui gümnaasiumi osas munitsipaalkoolina.
Põltsamaa koolijuhi sõnul pole vähimatki põhjust karta õpilaste arvu kahanemist, sest viimasel kahel aastal on gümnaasiumis õpilaste arv kasvamas. Kui varem oli gümnaasiumiosas õppimas 130-140 õpilast, siis kohe lõppeval õppeaastal on neid 170 ning septembris algaval uuel õppeaastal oodatakse kooli ca 200 õpilast.
Lisaks tuuakse PÜG-i gümnaasiumiossa juurde uusi õppesuundasid, näiteks infotehnoloogia ja ärijuhtimine. Põltsamaa ühisgümnaasiumis on juba mõelnud sellelegi, et endale üle vabariigi tugevamalt reklaami teha. Aimar Arula sõnul saab ka väiksema õpilaste arvuga gümnaasiumi pidada, kuid 200 õpilasega on valikuvõimalused suuremad.
Kui gümnaasiumiõpilastel on kümmekond aastat remondikuuri läbi teinud koolihoones igati head õppimistingimused, siis sama ei saa öelda teise koolihoone kohta. Paraku ei suuda Põltsamaa linn remonti vajavaid koolihooneid korrastada. Seetõttu saadeti kaks nädalat tagasi haridusministeeriumile kiri, millega sooviti teada saada riigi põhimõttelist seisukohta, kas ollakse valmis koolile investeerimisel appi tulema.
Remonti vajab ka kooli internaadihoone, mis mahutab Aimar Arula sõnul kuni 160 õpilast. Praegu on sinna majutatud 30 õpilast. Koolijuht tunnistas, et hetkel pole tehtud täpsemaid kalkulatsioone, palju remonditööd maksma võiksid minna. Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõunik on lubanud lähiajal täpsemad arvutused teha ja remonditööde esialgse maksumuse välja arvutada. Koolijuhi sõnul muutuvad ehitus-remonditööde hinnad aja jooksul tunduvalt. Kui majanduslanguse ajal olid need küllaltki madalad, siis praeguseks on need kasvanud peaaegu buumiaja tasemele.
i
TOOMAS REINPÕLD
