Möödunud kolmapäeval käis Põltsamaa linna seitsmeliikmeline esindus tutvumas Rakvere linnuses toimuvaga.
Hiljuti sihtasutust Põltsamaa Lossi Arendus juhtima asunud Margit Piho tunnistas, et põltsamaalaste reis Rakverre oli kokku lepitud juba enne seda, kui tema sellele ametipostile tööle tuli. Sõidu eesmärk oli aga külastada Põltsamaa lossiga samalaadset kohta: Rakveres toimub ajalooliste linnusemüüride vahel aktiivne tegevus.
Kõige tähtsam on inimene
Rakveres kohtuti sihtasutuse Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemetsaga ning linnusest rääkis Põltsamaalt saabunud külalistele lähemalt Rakvere linnuse direktor Kaidu Tiirik. Margit Piho sõnul tegutsetakse Rakvere linnuses ka talvel, ehkki mitte nii aktiivselt kui suvisel ajal. Rakvereski alustati omal ajal n-ö tühja koha pealt ja nüüdseks ollakse kasvanud juba päris arvestatavaks turismi- ja meelelahutusteenuse pakkujaks. SA Põltsamaa Lossi Arendus juhatajale oli väga sümpaatne Rakvere linnuse rahva seisukoht, et kõige tähtsam on inimene. Antud kontekstis tähendab see, et tuleb välja pakkuda niisuguseid tegevusi, mille pärast inimene lossikompleksi tulla tahaks.
Margit Piho toonitas, et ainuüksi ajalooliste müüride ja lossikompleksi kui ehitise pärast kohale ei tulda. Tegelikult on sihtasutus Virumaa Muuseumid Lääne-Virumaa muuseumide katusorganisatsiooniks ja selle alluvuses on mitmeid muuseume. Rakvere linnuse meeskonda kuulub üle kuuekümne inimese.
Margit Pihole meeldis Rakvere linnuses eelkõige see, et ka seal alustati n-ö nelja seina ja oma ajaloo tutvustamisega, mille ümber hakati järjest tegevusi planeerima. Piho sõnul sai tema Rakverest kaasa väga positiivse kogemuse, mis innustas teda põhjalikult Põltsamaa lossi ajalooga tutvuma. Teisalt näeb ta vajadust kaasata lossikompleksi turundamisse ka mitmed Põltsamaa linna ettevõtted ja organisatsioonid – Põltsamaa Felixi, Põltsamaa roosiaia jt, mis haakuvad linna ajalooga. Ja kindlasti pole mõtet kopeerida Rakvere linnuses toimuvat.
Lossikompleksile uus arengukava
Margit Piho rääkis, et ta on hetkel koostamas n-ö kondikava selle kohta, mis tema nägemusel Põltsamaa lossikompleksis toimuma võiks hakata. Ta loodab, et suudab veebruari keskpaigaks oma mõtted paberile panna ning neid seejärel koos sihtasutuse nõukogu liikmetega arutada.
Selle arutelu tulemused võiksid olla aluseks lossikompleksi arengukava koostamisel. Kui eesmärke selgelt kirja ei pane, siis pole ka millegi poole püüelda.
Sihtasutuse juhina on Piho kohtunud ka Põltsamaa lossikompleksis tegutsevate rentnike esindajatega ning nendegagi loodab ta lähiajal kohtuda ja aru pidada. Samas on ta kindlalt seda meelt, et praegu lossikompleksis toimuv sobib sinna suurepäraselt, sest kunst ja käsitöö on alati mõisate ja losside juurde kuulunud. Margit Piho sõnul tuleb aga mõelda ka lossikompleksile kui ajaloolisele ehitisele. Müüre tuleb korrastada, olgu või vähehaaval. Selles osas loodab ta koostööle Põltsamaa linnavalitsuse ja muinsuskaitse esindajatega.
Rahvas võiks lossi torni pääseda
Sihtasutuse juhi sõnul tuleks lossi korrastamisel paika panna prioriteedid, millises järjekorras midagi ette võtta. Talle endale meeldib väga mõte, et inimesed saaksid lossi torni pääseda, kust kaugele huvitav vaade avaneb.
Piho nägemuse järgi võiks väravahoones olla ka väike meenepoeke – lossikompleksi elu algab selle väravast. Ta loodab, et koostöös lossikompleksis tegutsevate asutuste, samuti linnaametnike ja ümberkaudsete asutuste esindajatega suudetakse lossi tegevusele tuul tiibadesse saada.
i
TOOMAS REINPÕLD
