Pikemas perspektiivis on idee korraldada Põltsamaal kahes koolihoones koolisisene õppetegevus ümber selliselt, et gümnaasiumiastme õpilased hakkaksid edaspidi õppima Lille tänava koolihoones ja põhikooli õpilased Veski tänava koolihoones. Praegu on olukord vastupidine.
Idee tuleneb sellest, et Lille tänava koolihoone on väiksem kui Veski tänava koolihoone ja seetõttu oleks mõistlikum paigutada sinna väiksemaarvuline gümnaasiumiastme õpilaspere.
Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktori Aimar Arula sõnul sooviksid nad luua ka oma gümnasistidele sellise õppekeskkonna, mis on praeguseks olemas mitmetes riigigümnaasiumites. Praeguse seisuga katab vähemalt 170 õpilasega gümnaasiumiaste ära õpetajate palgafondi, kui õpilaste arv langeb aga sellest allapoole, siis praeguse kooli rahastamise süsteemi puhul enam palgafondiga välja ei tule.
Lille tänava vana maja vajab remonti
Koolihoonetest rääkides on Põltsamaa Lille tänava uuem koolihoone saanud tänu EAS-i toele välise soojustuse ja remonditud on klassiruumid, remontimist vajavad veel koridorid ja trepikojad.
Lille tänava vana koolihoonet ei kasutata juba neljandat aastat järjest ja seda maja ilma renoveerimiseta kasutusse võtta ei ole võimalik. Ühe variandina on kaalutud Lille tänava vanasse koolihoonesse hariduslike erivajadustega lastele mõeldud keskuse loomist. Samuti on välja pakutud idee luua Lille tänava vanasse koolihoonesse innovatsioonikeskus.
Tõsisemat korrastamist vajab ka kooli internaadihoone. Nn tööõpetuse majale on tarvis välja ehitada ventilatsioonisüsteem tööõpetuse klasside jaoks. Veski tänava koolihoones tehti ulatulikud renoveerimistööd 2009. aastal, ent nüüd oleks seal vaja teha juba natuke sanitaarremonti.
Panustatakse oskuste õpetamisele
Viimasel Põltsamaa linnavolikogu istungil oli volikogu liikmetele esitatud eelnõuna Põltsamaa ühisgümnaasiumi (PÜG) arengukava aastateks 2017-2022 kinnitamine, mis istungil ka heaks kiideti. Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni lausus, et õppe- ja kasvatusprotsessi käsitlevas arengukava osas on PÜG väga tugevalt tulevikku vaatav kool. Nõuniku sõnul lähtub kooli arengukava õpioskuste kujundamisest, õpilaskesksusest, õppimist ja arengut toetavast tagasisidestamisest.
Aimar Arula ütles, et eelmine arengukava lõppes aastaga 2016 ning nad otsustasid vana arengukava mitte eeskujuks võtta, vaid koostada täiesti uus. Koolijuhi sõnul on seatud eesmärgiks pakkuda võimalust saada haridust Põltsamaa ühisgümnaasiumis, et Põltsamaal ei tekiks vajadust erakooli loomiseks.
Esimesest kolmanda klassini ei panda õpilastele hindeid, vaid õpitulemuste kohta antakse tagasisidet suusõnaliselt ja selline trend on järjest kasvamas. Teist aastat järjest tegutseb Gaia õppesuund, põhikoolis kasutatakse aina rohkem digitaalseid õppevahendeid.
Gümnaasiumiastmes saab direktori sõnul olema lähiaastate kõige tähtsamaks ülesandeks piisava õpilaste arvu olemasolu, mis tähendab seda, et gümnaasiumiastmes peaks õppima 150-200 õpilast. Selline õpilaste arv tagab gümnaasiumiastme jätkusuutlikkuse. Järgnevatel aastatel on 5.-7. klassidest peale tulemas igast lennust ainult 40 või veidi rohkem õpilast, mille tõttu tekib gümnaasiumiastme hoidmisega tõsiseid probleeme.
Gümnaasiumiõpe on suunatud rohkem oskuste õpetamisele kui akadeemilise edukuse saavutamisele. Majandus-ettevõtluse suunas on õpilastel võimalik omandada ärijuhi tunnistus, IT suunas IT spetsialisti tunnistus, küberkaitse õppesuuna õpilased saavad rahvusvahelist küberkaitse oskusi tõendava tunnistuse ning muusikat süvendatult õppinud noored omandavad pillimängu oskuse.
TOOMAS REINPÕLD
