Möödunud kolmapäeva õhtul kogunes Põltsamaal lasteaeda “Mari” suvel toimuva kohvikutepäevaga seotud rahvas, kelle hulgas nii neid, kellel juba vastav kogemus olemas, kui ka uustulnukaid.
Varasematel suvedel päevaks kohviku avanud kinnitasid üksmeelselt, et kliendid olid väga heatahtlikud, kannatlikud ja viisakad ning negatiivseid probleeme kusagil ette ei tulnud. Samasugust heatahtlikkust ja positiivsust loodavad nad ka tänavustelt kohvikukülastajatelt. Kui ka ilm ilus juhtub olema, siis võib juba ette kindel olla, et sellest tuleb tore kogukondliku ühtehoidmise päev.
Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõuniku Kadri Suni sõnul oligi omavaheline kokkusaamine mõeldud eeskätt nendele, kes kohvikutepäeval esimest korda kaasa lüüa plaanivad. Samas oskavad n-ö vanad tegijad neile nõu anda. Põltsamaa valla elanik Ants Oja lausus, et on seni olnud kohvikutes kliendirollis, aga soovib tänavu ka oma kodus kohviku avada.
Kadri Suni meenutas, et möödunud suvel tegutses Põltsamaal 20 ühepäevakohvikut ja Kamari seltsimaja juures üks kohvik. Eelmisel aastal külastati kohvikuid 7500 korral, ühte kohvikut külastas 200-600 inimest. Ülemöödunud aasta kohta on teada, et keskmiselt külastas üks inimene viit kohvikut. Kultuurinõuniku sõnul peitub kohvikutepäeva üks võludest selles, et need toidukohad on hästi eriilmelised. Kõik korraldajad võivad ise otsustada, milline nende kohvik välja näeb, milline on menüü ja kui pikalt ollakse avatud.
Perekond Sarapi kaunis koduaed võlus külastajaid
Eelmisel aastal esimest korda kohviku avanud Kaia Sarap lausus, et nende kohvik tegutses möödunud aastal kohe lasteaia “Mari” lähedal Marja tänaval. Ta kartis alguses, et võib-olla tallavad kohvikulised muru ja lilled ära, lükkavad aias kivid ümber või juhtub muud ebameeldivat, kuid see hirm osutus täiesti asjatuks.
Sarapi sõnul plaanisid nad kohviku korraldada oma pereliikmete abiga ja arvasid, et kolmetunnisest lahtiolekuajast piisab. Koogid tegi ta juba eelmisel päeval valmis ja pirukad küpsetas kohvikutepäeva hommikul. Kohviku avasid nad päeval kell 13. Esimesed külastajad olid juba kolmveerand üks kohal, kui koogid alles kaunistamist ootasid. Üks tütardest aitas rahaga tegelda, teine oli abiks muudes müügiga seotud tegevustes ning perenaine ise jagas kooke. Mehed keetsid ja jagasid kohvi.
Esialgu pakuti toitu ühekordsetest nõudest, aga need said tasapisi otsa ja nii tuli kõik nõud välja tuua. Kaia meenutas, et järjekord oli sama pikk nagu nõukaajal ja ta oli mures, kaua kooke-pirukaid jätkub. Pool kolm olidki suupisted otsas, kuid paljud külastajad tahtsid sellegipoolest kaunis aias istuda ja seda neile ka lahkesti lubati. Ka kohvi jätkus.
Kaia Sarapi sõnul meeldis talle mullune kohvikutepäev väga. Kõik sujus hästi ja ilm oli ilus. Teda rõõmustas kohtumine paljude tuttavatega, keda polnud ammu näinud. Kui pere arvas esialgu, et külastajaid on umbes sada, siis hiljem selgus, et see arv oli poole suurem. Kaia Sarapi sõnul oli nende juures võimalik tualetis käia ja käsi pesta, kuid seda ei vajatud. Kadri Suni märkis, et ta on saanud veterinaar- ja toiduameti töötajalt teada, et kodukohvikute korraldajatel ei ole kohustust tualettruumi kasutamise võimalust pakkuda.
Muusikakohvik oli mullu tõmbenumbriks
Põltsamaal Tamme tänaval kodukohviku korraldanud Pille Otsuse sõnul püüdsid ka nemad kõik toidud ette valmis teha, aga kõike sai liiga vähe. Nende pere lastel on palju sõpru, kes ka omalt poolt midagi kohvikus müümiseks kaasa olid toonud ja perenaine valmistas üht-teist ka n-ö käigupealt juurde. Nende pere koduaias tegutses muusika- ja taimekohvik. Tagantjärele on perenaine aru saanud, kahte erinevat suunda ühele kohvikule kavandada ei tasu. Rahvast tuli neile nii palju, et mõned taimed said kannatada. Pille Otsuse lähisugulane töötab õppejõuna kõrgkoolis ja tegeleb just taimedega. Temalt said mõned huvilised päeva lõpus selleteemalist nõu.
Tänavu on Otsustel plaanis avada muusikakohvik, aga rohkem nad sellega ilmselt ei tegele. Pille Otsuse sõnul lasi ta mõned koogid kohviku tarvis ka mujal teha ja õnneks said nad sel kombel toitlustamisega hakkama. Edaspidi plaanivad nad rohkem teenust sisse osta. Ka tualettruumi kasutajaid oli ning see asutus oli päeva lõpuks suurepärases korras. Muusikakohviku perenaise sõnul said nad hakkama tänu sellele, et tegutsesid kohvikus suure meeskonnaga. Pille vanem poeg keetis neli tundi järjest kohvi ega ei saanud kordagi köögist välja. Õnneks mängis bänd köögi akna all piisavalt kõvasti ja muusikalisest elamusest ta ilma ei jäänud. Enamasti kasutasid nad kohvikus ühekordseid nõusid, aga ka oma nõud tuli tarvitusele võtta. Ja lõpuks pesi nõud puhtaks poja sõber, kes oli Soomest kohale tulnud.
Perenaine soovitas kohvikukorraldajatel võimalikult palju kooke ette valmis teha ning kohvi keetmiseks mingi suurema nõu valmis panna. Kadri Suni lisas soovituse teha rohkem soolaseid suupisteid. Portsjonid võiksid olla pigem väiksemad, sest inimesed tahavad käia mitmetes kohvikutes. Hinnad võiksid olla sellised, et number lõpeks nulli või viiega. Otsuste pere käis hommikupoolikul teistes kohvikutes “luurel”, saamaks teada, kui palju mujal koogid ja pirukad maksavad. Pille Otsuse sõnul oli neil valmis ka plaan B vihmase ilma puhuks, aga seda vaja ei läinud ning ta ei mäletagi enam, mida see plaan endast täpsemalt kujutas.
Tagasiside väga positiivne
Kadri Suni lausus, et küsitluste põhjal jäid kohvikukülastajad kõigega väga rahule. Mullu olid pooled neist sõitnud Põltsamaale kaugemalt.
Kohviku korraldajad peavad valmis olema sellekski, et neilt teiste kohvikute kohta infot küsitakse. Kohvikud võiksid olla avatud erinevatel kellaaegadel, et külastajad mitmele poole jõuaksid ja et ka korraldajad teisi kohvikuid külastada saaksid. Kultuurinõunik soovitas valmis mõelda kohviku nime, täpsustada selle aadressi ning olla enne veterinaar- ja toiduameti esindajaga kohtumist valmis esitama menüü. Põltsamaa kohvikutepäeva eripäraks on meelelahutusprogrammi pakkumine, mis ei tähenda mitte ainult esinejate etteasteid, vaid ka näitusi, luuletuste lugemist jmt. Kohviku sissepääs peaks olema märgistatud päevakohaste lipukestega. Külastajail peaks olema kõikjal võimalus prügi ära visata. On kokku lepitud, et alkoholi kohvikutes ei müüda ning poliitilisi, religioosseid ja kommertseesmärke need söögikohad ei teeni.
Põltsamaa SOS lasteküla pereisa Ivar Pärnaste sõnul olid nad esimest korda kohvikut korraldades alguses natuke pettunud, sest nende kesklinnast eemal asuvase kohvikusse ei tahtnud külalised kuidagi jõuda ja nad hakkasid juba iseenda valmistatud toitu ostma. Ühtäkki oli aga peremaja hoov rahvast täis ning toidud lõppesid väga kiiresti otsa. Järgmisel aastal olid nad juba natuke targemad. Lasteküla kohvikus pakuti tegevust ka lastele. Ivar Pärnaste varus selleks puhuks sinna pakud, naelu ja terve hulga haamreid. Nii said lapsed naelu pakkudesse lüüa ja seda võimalust kasutati väga aktiivselt.
Perekond Sakki koduõues tegutsenud kohvik asus küll linnaservas, ent seal pakuti lastele huvitavaid atraktsioone. Esmakordselt kohvikut avada plaaniv Ants Oja tundis huvi, kuidas võiksid külastajad jõuda linnast veidi eemale asuvasse kohvikusse ning millisel kellaajal see avatud võiks olla. Kadri Suni tõi näiteks, et eelmisel aastal sõitis linna ja Kamari vahel nn sõduribuss. Samas ütles kultuurinõunik, et linnast eemal asuv kohvik võiks olla avatud pigem hilisemal kellaajal.
TOOMAS REINPÕLD
