Põltsamaa apostlik-õigeusu koguduse kiriku 120. aastapäevale pühendatud pidulikul jumalateenistusel rõhutati hoone arhitektuurilist ilu ja omapära ning kõneldi usuühenduse panustamisest paikkonna kultuuri- ja haridusloosse ning inimlike väärtuste hoidmisse läbi aegade.
Põltsamaa apostlik-õigeusu kirik ehitati aastatel 1894-1895 arhitekt Edelsoni projekti järgi. Pühakoda õnnistati 1895. aasta 10. septembril. Villem Raami koostatud raamatus “Eesti arhitektuur” nimetatakse seda kirikut tähelepanuväärseks historistlik-eklektilises stiilis ehitiseks, juhitakse tähelepanu sibulakuplitele, lihtsale sisekujundusele ning geomeetrilist laadi maalingutele võlvidel ja tugikaartel.
Esimene kirik Kuningamäel
Põltsamaa ja selle ümbruse õigeusklike kogukond hakkas moodustuma mitukümmend aastat varem, kui ehitati praegune kirik. Põltsamaa õigeusu kogudus asutati Püha Sinodi Ukaasiga 1846. aasta 17. märtsil (vana kalendri järgi). Pikemat aega nimetati kogudust samanimelise mõisa järgi Oberpahleni ehk Ülem-Paala koguduseks.
Alates koguduse loomisest kuni oktoobrini 1851 peeti jumalateenistusi erinevates hoonetes, peamiselt aga sõjaväekasarmus, kus ruumide üür oli 100 rubla aastas.
Sama aasta 19. oktoobrist hakati usulisi talitusi läbi viima Kuningamäele (asukohaks praegune Kuningamäe kalmistu) ehitatud viie kupliga puukirikus.
“Kiiruga ehitatud pühakoda vajas pidevat remonti, talvel kippusid külmuma küünlad ja külma tõttu ei saadud kirikus kaua paigal seista,” rääkis praegune vaimulik, munkpreester Stefan Ots.
“Uue kiriku ehitamiseks saadi maa Põltsamaa alevivõimudelt alles 1892. aastal ning see maksis 2388 rubla,” lisas ta. Ots näitas Põltsamaa õigeusu koguduse 50 aasta juubeliks 1896. aastal ilmunud trükist, kus on kirjas, et maa saamine uue kiriku tarvis polnud kerge. Samas on lugeda, et Põltsamaad külastanud Riia piiskop avaldas imestust, miks maa eraldamisega viivitatakse, ja nentis, et “Vististe teie patud keelavad selle soovi täitmist”.
Preestrid ja kogudus
Isa Stefani sõnul ühines kohe koguduse asutamise aastal sellega 1515 meest ja 540 naist ning laulatati 101 paari.
“Esimene preester Vassili Politovski, kes oli ametis 1846-1849, ühendas Põltsamaa ümbruses Laiusest Kolga-Jaanini ja Sadukülast Kikivereni aasta jooksul kogudusega 5000 hinge.
Esimeseks eestlasest preestriks oli Eufimi Küppar, kes oli lõpetanud Riia vaimuliku seminari ja töötas seal ka eesti keele õpetajana. Praeguse kirikuhoone ehitamise aegne preester Vassili Ink koostas koguduse kroonika,” rääkis munkpreester Ots.
Karistused õigeusklikele
Äsja toimunud tähtsündmusel osalenud kultuuri- ja ajaloohuviline tallinlanna Anne Räpp on oma Facebook’i lehel kirjutanud, et sellesse usukogukonda kuulumine polnud 19. sajandi keskpaigas baltisaksa mõisnike poolt kuigi soositud.
“Paljud Põltsamaa koguduse esimesed liikmed kannatasid apostlik-õigeusu pärast sama tõsiselt kui esimese sajandi kristlikud märtrid,” märkis ta ja tõi näite, et Viljandi kohus karistas Lustivere elanikku Jüri Jürgensoni õigeusu vastuvõtmise eest 120 vitsahoobiga. Räpp on teada saanud, et õigeusklikest rentnikud pidid ka luterlikule kirikule viljas ja rahas makse maksma, sest kartsid rendilepingute lõpetamist mõisnike initsiatiivil.
Kogudus avas koole
Põltsamaa õigeusu kogudus panustas ka 19. sajandi haridusellu. Koguduse viiekümnendaks aastapäevaks ilmunud trükises on kirjas, et samaaegselt kirikuga valmis maja ka kihelkonnakooli tarvis. Pärast uue maja valmimist koolilaste arv viiekordistus. Abikoolid tegutsesid Lustiveres (asutatud 1853), Neanurmes ja Pajusis. Nii on näiteks teada, et Neanurmes oli koolituba kolm sülda pikk, poolteist sülda lai ja ligi süld kõrge.
Jumalateenistusel koos peredega
Stefan Otsa sõnul on Põltsmaa õigeusukoguduses praegu aktiivseid liikmeid paarkümmend, hääleõiguslikke liikmeid on kokku nelikümmend.
“Hea meel on tõdeda, et mitmetest peredest käiakse jumalateenistustel koos lastega, kes tänu sellele kogevad ja õpivad varakult tundma ligimesearmastust, lugupidamist üksteise vastu,” rääkis juubelijumalateenistusel osalenud soomlane Jyrki Ojapelto.
“Põltsamaa kogudusega hakkasin suhtlema möödunud sajandi üheksakümnendatel aastatel, kui siin oli preestriks Johannes Kesküla. Et tegutsen giidina, on mul koos turistidega praegugi sageli Põltsamaale asja. Vaadata on siin palju: lossihoov koos veinikeldriga, roosiaed, Carl Schmidti Maja jne,” rääkis tema abikaasa Elina Aro-Ojapelto.
Põhjanaabritest abielupaari eestvedamisel ehitatakse muide praegu Hämeenlinna lähedale õigeusu kloostrit.
Suursündmuseks Põltsamaa apostlik-õigeusu kirikule oli Konstantinoopoli patriarhi Bartolomeuse visiit ja palvuse läbiviimine 2000. aasta 31. oktoobril. Patriarh kinkis kogudusele õlilambi.
Stefan Ots on algatanud ka mõtte taastada Põltsamaa apostlik-õigeusu Pühavaimu koguduse esialgne nimi, milleks on Ristijaülendamise kogudus.
JAAN LUKAS
