15-aastane Arvo Kask on rallikrossi ja superkrossiga tegelnud terve aasta. Selle spordiala avastas ta enda jaoks sõbra Sten Karuksi eeskujul ja esimeseks rallikogemuseks oli tema jaoks jäärada. Kui noormees oli mõnda aega oma oskusi ja jääd lihvinud, siis tehti talle ahvatlev ralliautopakkumine, millest ta ka keelduda ei suutnud. Nii soetas ta endale 10 000 krooni eest Volkswagen Golf 2-e, millega rallikrossi sõitma hakata. Sealt saigi alguse Arvo rallispordikarjäär. Ainult aasta aega rallirajal autorooli keeranud noormees võib oma esimese hooajaga väga rahule jääda, sest ta saavutas Eesti meistrivõistlustel rallikrossi noorteklassis kolmanda koha. Superkrossis on enne viimast etappi seis veel lahtine, kuid Arvo ise loodab sealtki kolmandat kohta. Esimese hooaja jooksul jõudis ta läbi elada ka avarii võistlusrajal: hipodroomirajal sõideti nimelt tema autole nii õnnetult tagant sisse, et sõidukil tuli kere ära vahetada. Sel hooajal on noor sportlane pidanud oma võistlusautol tegema lausa kaks kerevahetust.
Sten Karuks, kellel vanust vaid 14 aastat, kuid rallikogemust juba neli aastat, on praegu Eesti noorteklassis esikohal. Sõitma õppis poiss juba väga vara, jäärajal alustas 8-9-aastaselt. Pärast esimest paari prooviringi jääl pakkus Steni isa välja, et poiss võiks kätt proovida ka rallirajal. Juba järgmisel nädalal osales ta rallikrossi meistrivõistluste etapil. Kui Sten sai kümneseks, muretses tema onu talle korraliku ralliauto, mida Steni isa kohe ümber ehitama hakkas. Vähene kogemus ja nõrk tehnika maksid Stenile üsna kiiresti kätte, kui tal ühel etapil oma sõiduriist üle valli vette juhtida õnnestus.
?Mul oli siis lihtsalt vähe kogemusi ja ma hakkasin paanikasse sattununa kõiki asju vales järjekorras tegema,? teab noormees nüüd.
Siiski lõppes õnnetus ilma suurema tragöödiata. Auto tõmmati veest välja, tehti kohapeal korda ja sõit võis jätkuda. Tol korral sai Sten vaatamata äpardusele kolmanda koha.
Kolmas rallipoiss Sten Oja on oma kaaslastest vanem ning tema rallikarjäär on kolme ja poole aasta pikkune. Sarnaselt Kasele ja Karuksile alustas 16-aastane Oja rallisõitmist jäärajast. Kuna tema isa oli ka kunagi rallisõitja, siis soovitas ta seda ala oma pojalegi. Viljandist soetati sümboolse summa (30 000 krooni) eest ralliauto ja nii see kõik alguse sai.
Esimene sõit, kus noormees osales, toimus Kogulas. Sealne rada oli n-ö boksisüsteemiga, mis tähendab, et rajal olevad autod pidid võistluse käigus teatud ajal boksis käima. Kuna ralliauto on täis igasuguseid turvalisuse tagamiseks mõeldud atribuute, siis on seal vaateväli suhteliselt piiratud.
?Rajal orienteerud ainult küljeakende järgi,? selgitas Oja.
Kogula rajal tegigi Sten taktikalise vea, jättes õigel ajal boksi sõitmata, ning kaotas nii oma eelsõitudes kätte võidetud teise koha. Eelmisel aastal tuli Sten noorteklassi meistriks ning sel aastal saavutas ta ERK 2500 klassis täiskasvanute hulgas võisteldes teise koha.
Kipuvad välismaalePoiste võistlusautod on peaaegu täielikult ümber ehitatud. Nagu juba eelpool mainitud, on Arvo Kase sõiduk VW Golf 2, millel on kaks korda tehtud kerevahetus ja parandatud oluliselt mootori tööd. Mõlemad Stenid aga sõidavad Lada Samaraga, mille kohta Sten Oja sõnas, et sellele automargile viitab tema sõiduki juures ainult märk, sest praktiliselt kõik on autos ümber ehitatud. Mitmeid kordi ka Soomes võistlemas käinuna rääkis ta, et isegi põhjanaabrite juures pakub tema sõiduvahend päris tugevat konkurentsi, kuigi sealsetel radadel ei sõida Vene päritolu autoga praktiliselt mitte keegi.
Oja, kes on ka Soome rallidel kõrgeid kohti saavutanud, rääkis, et välismaal sõitmine on hoopis midagi muud kui Eestis.
?Seal sõitmiseks peab sul olema oskusi, Eestis sõitmiseks tutvusi ja raha,? nentis noormees.
Tema parim koht põhjanaabrite juures on olnud kaheksas.
?Tase on seal muidugi oluliselt kõvem,? lisas ta. Kuna Soomes ei tohi ilma juhilubadeta rallikrossi sõita, siis taotleti Stenile ajutine Prantsusmaa juhiluba. Pärast paari sõitu Soomes on ta seal võitnud päris korraliku poolehoiu: teda on juba järgmistele võistlustele kutsutud ning sponsori on isegi rahalist toetust pakkunud.
?Soome rallidel ollakse väga viisakad. Kui Eestis või mujal Baltikumis võistlustel väikese vea teed, saad pärast sõitu sõimata, Soomes ja üldse põhjamaades käivad eksimuste juurde viisakusavaldused ja vabandused,? rääkis noormees. Tema sõnul on ka tavaliiklus seal oluliselt rahulikum kui meil.
Igaühel omad hirmudPõhiliselt on poiste isad need, kes nad selle ala juurde on toonud. Koos õpitakse sõitma ning koos parandatakse ka autosid. Seevastu poiste emad ei ole nende hobist eriti vaimustuses. Noorte rallisõitjate sõnul muretsevad emad ikka suhteliselt palju ja raja ääres võistlust vaatamas ei käi. Ainult pärast sõitu küsivad, et kuidas läks jne. Kuigi otseselt emad rallisõitmist ka ei keela.
Vaatamata sellele, et kõigil kolmel noormehel on autosõidu kogemust rohkem kui mõnel juhilubade omanikul, ei kipu nad autodega tavaliiklusse. ?Ise olen paar korda ainult linnas sõitnud ja vahel ka külateel, kuid autoga tavaliikluses kihutama ei hakka,? kinnitas Sten Oja, kelle arvates on arusaamatu, miks inimesed linnas ja maanteedel pidevalt kiirust ületama kipuvad ja sellega enda ning teiste elud ohtu seavad. Küsimusele, kas neil endil ka vahel hirm on, tunnistasid kõik kolm, et paratamatult tekib rajal vahel hirm.
?Eriti kui autol suurel kiirusel külje ette viskab,? sõnas Sten Karuks. Teine koht rajal, kus võib paaniline hirm tekkida, on start, sest stardist oleneb praktiliselt terve sõidu saatus ja kui siis toimub mingi kokkupõrge või õnnetus, on kogu sõidul kriips peal.
Veel lisasid poisid, et need noored, kes kodus PlayStationiga WRC rallimängu mängivad ja arvavad, et nad oskavad rallit sõita, on asjast väga valel arusaamisel. Nimelt erineb reaalne elu virtuaalsest ikka väga palju. Poiste sõnul on rajal kõige olulisemad taktika, oskused ja autotunnetus. ?Seda arvutimänguga ei õpi,? sõnasid nad.
Vahel on neil ette tulnud ka tagasilööke, mis loobumismõtteid tekitavad. Sten Karuksil tekkisid käegalöömise mõtted siis, kui tema autol pidevalt mootor kokku jooksis ja häid tulemusi näidata ei lubanud. Sten Oja tunnistas, et kõige enam tekitab masendust see, kui pärast ideaalset sõitu esitatakse täiesti alusetu protest ja sinu hea tulemus tühistatakse.
Tulevikus loodavad noored ikka Eestist välja nime tegema minna. Sten Ojal on sel aastal plaanis hakata autojuhilube taotlema. See võimaldaks tal mujal maailmas rallikrossiga tegelda. Tema on siiamaani endale seatud eesmärgid ka täitnud, nimelt esimesel aastal soovis ta korralikult sõitma õppida, teisel aastal tahtis saada noorteklassi meistritiitlit ning sel aastal soovis sõita vabaklassis. Üheks suurimaks unistuseks on noormehel kunagi sõita Ford Focus WRCga. ?Eesmärke tuleb endale püstitada ning püüelda nende saavutamise poole,? sõnas Oja.
EILI KOITLA
