Põltsamaal peetud viies kohvikute päev langes taasiseseisvumispäevale. Ilmataat oli kinkinud mõnusa ilma ja kohvikutele külastajaid jätkus.
Teist aastat järjest korraldas kohvikut OÜ Põltsamaa Mõis seltskond. Seda osaühingut esindav Egle Oja lausus, et nad otsustasid korraldada kohviku botaanikaias, Uue-Põltsamaa mõisahoone juures. Egle Oja sõnul aitab see inimestele meelde tuletada, et niisugune koht on Põltsamaal üldse on.
Esimesed külalised saabusid juba siis, kui korraldajad alles kohviku avamiseks valmistusid. Mõisakohvikus oli mõeldud selle peale, et seal kogu perega aega saaks veeta, erilist rõhku oli pandud lastele. Lapsed said sõita nii hobuvankriga kui ratsutada poni seljas. Samuti oli võimalus vaadata ja paitada koduloomi. Kohviku korraldajatele olid toeks Põltsamaa ühisgümnaasiumi Gaia klassi lapsed ja lapsevanemad.
Esimesed külalised avamiseks
Põltsamaal, Pargi tänavas kohvikut korraldanud perekond Mikk oli kohviku asutanud oma kodumaja juurde. Peretuttava Avely Toomparki sõnul pakkusid kohviku korraldamise idee välja peretütred Eleriin ja Marleen koos oma sõbrannadega. Avely Toomparki tütar oli üks neist. Kui noored juba vahva mõtte välja pakkusid, tuli neid selles toetada.
Avely Toomparki sõnul oli üllatav, et esimesed külastajad olid kohal kohe avamise hetkeks. Korraldajad lubasid tegutseda nii kaua kui väljakuulutatud oli, aga polnud päris kindlad, kas kaupa ikka ametliku sulgemise hetkeni jätkub. Kohvikute päev on väikese linna jaoks vahva üritus, sest siis satutakse niisugustesse kohtadesse ja koduaedadesse, kuhu muidu ei saa.
Marleen ja Eleriin Mikk kinnisid, et kohviku korraldamise idee pärineb tõepoolest nendelt. Kõik küpsetised, mida siin pakuti, oli tüdrukute endi välja mõeldud. Tüdrukute sõnul oli neil kauplemine väga hästi läinud ja külastajate teenindamise kõrvalt isegi keeruline jutuajamiseks aega leida. Peretütred olid tahtmist täis aasta pärast jälle kohvikut korraldada.
Tänavusel Põltsamaa kohvikute päeval külastas kohvikuid kahest tüdrukust ja poisist koosnenud muusikaansambel. Oskar Toomeste lausus, et nad on neljakesi omavahel sugulased. Koos venna Joosep Toomestega otsustas ta suvise koolivahaeaja lõpus Anete ja Kertu Seilile Põltsamaale külla tulla. Et just sellele ajale juhtus Põltsamaa kohvikute päev, siis tekkis neil mõte kohvikute külastajatele pilli mängida. Oskar Toomeste lausus, et tema on juba mitmetel folkidel ja muudelgi üritustel esinemas käinud.
Kohviku Pargi 100 perenaine Kristi Sakk lausus, et on kõigil viiel aastal kohvikut pidanud. Perenaise sõnul tuli neile kasuks, et tänavu Pargi tänaval veel üks kohvik on, sest seda rohkem on kohvikulistel põhjust sinnakanti tulla. Kui inimesed juba Lossi tänavale lähemal asuvat kohvikut külastavad, pole sealt kuigi pikk maa nende omani jõudmiseks. Nii pereemale endale kui tütrele Alicele selline tegevus meeldib. Ka tütre sõbrannad olid appi tulnud. Kohvik Pargi 100 pidi välja kuulutatud plaani kohaselt õhtul kaheksani tegutsema. Kristi Sakk oli kindel, et nii kaua nad ka vastu peavad. Pereisa Kaspar Sakk oli köögis toimetamas ja kartust, et toidud otsa võivad saada, polnud.
Jahimeeste kohvikus rahvamöll
Kohvik “Hundi ulg” Jahimeeste saarel osutus väga populaarseks. Põltsamaa esimese jahtkonna jahiseltsi noor liige Arvo Koller tegi ettepaneku, et ka jahimehed võiks kohvikutepäeval kaasa lüüa. Põltsamaa esimese jahtkonna esimees Margus Ulp tunnistas, et niisugust rahvamöllu, mida jahimeeste saarel asuva kohviku juures oli, nad küll ette näha ei osanud. Jahimehi olid abistamas ka tublid naised, kellega kokku moodustus kaheksast inimesest koosnenud toimkond.
Jahimeestekohvik pidi ametlikult viieni tegutsema, aga Margus arvas, et neil saab toit oluliselt varem otsa. Jahimeeste kohvikus sai maista suitsutatud sokuliha. Sokulihast olid valmistatud kaht sorti grillvorstid: kukeseente, sibula ja juustuga ning puraviku ja juustuga. Ka suitsutatud kopra- ja jäneseliha pakuti. Margus Ulp lausus, et kui nad ka aasta pärast kohvikut korraldavad, varuvad nad selleks oluliselt suuremal hulgal ulukiliha ja lihatooteid. Jahimajakeses oli aga huvilistel võimalik tutvuda loomade topistega, mille kohta jagas selgitusi Peeter Aruoja.
Rohkem soolaseid suupisteid
Reisibüroo Est Reisid juhatuse liige ja Põltsamaa kunagise kohtumaja omanik, Taima Samuel lausus, et nemad korraldavad kohvikut juba neljandat aastat järjest. Osa jookide ja toitude valmistamiseks kastasid nad ka oma aiasaadusi. Väga populaarseks osutus kohvikus “Seitsme Maa ja Mere tagant” koduaia marjadest mustsõstra-kirsi mahl, samuti tikrilimonaad “Kodustatud tige tikker”. Siin astusid esinejatena üles Tartu seenioride tantsurühm Salome ja kapell, mille liikmed esinesid kohvikukülalistele juba teist korda. Toitudega on Taima Samueli sõnul nii, et see mis ühel aastal tõeliseks müügihitiks osutub, ei pruugi aasta pärast enam popp olla.
Paljud kohvikukülastajad ütlevad, et sööks hea meelega midagi, aga kõht on täis. Nii tulevad nad ainult vaatama, mida kohvikus pakutakse. Kohviku perenaine lausus, et päeva lõpuks on ta küll väsinud, aga kui keegi tema toitude kohta mõne hea sõna on öelnud, siis on kõik hästi.
Kohvikut “Naised aias” korraldasid Põltsamaal hästi tuntud naisrahvatantsurühma Uhka liikmed. Tantsurühma liikme Katrin Koitla sõnul on neile appi tulnud endised tantsijad ja samuti pereliikmed. Katrin tõdes, et kohvihuvilisi on palju olnud, mistõttu neil endil pole mahti midagi hamba allagi pista olnud. Kogemus, kui palju toitu tarvis läheb, oli neil eelnevatest aastatest olemas. Pigem nappis tänavu toidu valmistajaid.
Seda teadsid nad samuti ette, et hommikuse müügikoha ettevalmistamisele kulub küllalt aega, sest koht oli niisugune, kus ei saanud varem suuri ettevalmistusi teha. Tantsurühma liikmetel pole kellelgi nii suurt koduaeda, et seda kohvikuna saaks kasutada.
Uhka liikmed korraldasid tänavu kohvikut kolmandat korda. Ette nad täpselt kokku ei leppinud, mida keegi teeb ‒ igaüks tuli kohale nende suupistetega, mida omal algatusel kodus oli teinud. Kogemus näitas, et rohkem soovitakse soolaseid suupisteid. Katrin Koitla sõnul on korraldajad õhtuks küll väsinud, ent aasta pärast on väsimus ammu ununenud ja võib-olla korraldavad nad tuleval aastal jälle oma kohviku.
TOOMAS REINPÕLD
