Põltsamaa kunstihuvilistel on praegu huvitav võimalus võrrelda, kuidas tõlgendavad üht ja sama teemat — abstraktsionismi — Põltsamaa kunstiseltsi liikmed ja Põltsamaa kunstikooli õpilased. Kunstiseltsi aastanäitust saab vaadata kultuurikeskuse galeriis ja kunstikooli näitust lossihoovi galeriis pART.
Kunstiseltsi näituse 28 autorist on abstraktsionism ühtedele rohkem mokkamööda (või peaks ütlema pintslitmööda?) kui teistele. Aga et keegi teemale suisa alla oleks jäänud, ei saa küll öelda. Pigem on tuumakate piltidega üllatanud needki, kes algul, piltlikult öeldes, käsi piiblil, vandusid, et nemad abstraktseid pilte maalida ei suuda.
Näiteks Aime Gretško on kunstiseltsi eestvedaja Ethel Hakkaja sõnul olnud kogu aeg stiilipuhas naivist, ent selleks näituseks suutis ta peaaegu et kannapöörde teha ja tulla välja kolme abstraktse tööga, millest üks parem kui teine. Väino Valdmann on aga maalimisest kui niisugusest üldse päris pikka aega eemal olnud ja tegelnud hoopis fotograafia ja arvutigraafikaga. Tema akrüülmaal „Akrynismus“ väärib esile tõstmist autori maalikunsti juurde naasmise jõulise märgina, aga ka niisama.
Värvikeelde tõlkides
Abstraktne kunst ei peegelda maailma reaalselt eksisteerivaid esemeid, olendeid ja loodusobjekte motiividena kasutades, vaid ümbritsevat värvide, joonte ja pindade keelde „tõlkides“. See tähendab, et abstraktse kunsti viljelejal pole abiks võtta reaalse maailma visuaalset raamistikku, vaid tal tuleb hea tulemus saavutada üksnes iseenda kompositsiooni- ja värvitajule tuginedes. Samas peaks ta suutma vältida liigsesse dekoratiivsusse kaldumist.
Paljud kõnealuse näituse autorid (kõiki, keda tahaks, ei jõua siinkohal nimetada) on kõige eelöelduga kadestamist väärivalt hästi hakkama saanud. Millest nende pildid kõnelevad ja kuidas need sündisid, sellest rääkisid autorid põhjalikumalt näituse avamisel. Kes seal ei viibinud, võivad taieste lahtimõtestamisel lähtuda nende pealkirjadest või otsida oma tõlgendusradu — seegi on lubatud.
Põltsamaa kunstiseltsil ongi kombeks oma aastanäitused kindlale teemale pühendada. See aitab kaasa eri autorite töödest ühtsema terviku kujunemisele, ent sunnib ka autoreid sisseharjunud radadel kulgemise asemel üha uut katsetama. Ning see mõjub arendavalt.
„Tegelikult pidid abstraktsionismiteemalisele aastanäitusele eelnema sama kunstisuunda käsitlevad loengud, ent need on mitmel põhjusel veel pidamata. Seega pidid maalijad teemat esialgu oma mõistusest lähtuvalt tõlgendama,“ ütles Ethel Hakkaja. „Järgmine aastanäitus hakkab praeguste plaanide järgi kandma pealkirja „Abstraktsionism 2“. Eks siis ole näha, kas teooriasse süvenemine annab parema tulemuse kui spontaanne teemale lähenemine või rikub see hoopis asja ära.“
Üldistus tulevikus
Ka Põltsamaa kunstikoolis tegeldi käesoleva õppeaasta esimesel veerandil põhiliselt abstraktsionismiteemaga. Neil oli teema käsitlemisel vabadust vähem kui kunstiseltsi liikmetel, sest nemad pidid oma taieseid luues lähtuma siiski õpetaja antud ülesandest. Samas tegi see nende elu tegelikult lihtsamaks: vabadus pole alati boonus.
Ülesanded olid eri kursustel ja eri ainetes aga väga erinevad. I ja III kursuse õpilased tegid näiteks vormiõpetuses papist ruumilisi kompositsioone ja need kukkusid välja väga fantaasiarikkad. Joonistustundides tegi I kursus erinevatel joontel põhinevaid kompositsioone. V kursus lähtus (söega) joonistades küll pudelitest koosnevast reaalsest natüürmordist, ent esimesele kihile joonistati paberit korduvalt pöörates peale üha uusi kihte ning lõpuks valmis ka nii täiesti abstraktne kompositsioon.
Kaire Nurk andis oma maalitundides nii mitmekesiseid ja põnevaid ülesandeid, et tema juhendamisel valminud töid vaadates tuleks kindlasti läbi lugeda ka ülesandeid kirjeldavad tekstid (on näitusesaalis seinal!). Enamasti lähtusid ülesanded kunstiajaloost: Kandinsky, Miro, Dali, Magritte’i, Chagalli ja Kleini loomingust, aga ka dadaismist ja Buddha õpetusest ning tehnikatest nagu kollaazh, dekollaazh, dekalkomaania ja frotaazh.
„Ühte kunstistiili oli õpilastel kindlasti huvitav põhjalikumalt süveneda,“ ütles kunstikooli õpetaja Piret Järv. „Kui nad ka kohe ei suuda tehtu põhjal üldistusi teha, siis jõuavad nad selleni kindlasti tulevikus.“
Kunstikooli näitus jääb galeriisse pART üles 14. jaanuarini, kunstiseltsi näitust saab kultuurikeskuses näha 12. jaanuarini.
iii
RIINA MÄGI
