|
|
Teisipäeval arutasid Põltsamaal ametikooli ja gümnaasiumi liitmist vastne haridusminister Jevgeni Ossinovski, Põltsamaa linnapea, mõlema kooli juhid ning Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik. Kui koolide ühendamine teoks saaks, oleks see samm teerajajaks kogu riigis. |
Põltsamaad väisanud haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski nentis, et üldiselt on koostöö üld- ja kutsehariduse vahel mõistlik, avades uusi võimalusi nii ühele kui teisele poolele. Samas tuleb selles küsimuses ära kuulata ka kohaliku kogukonna arvamus, sest vägisi koole liita ei saa. Teiste riikide kogemus tõestab ministri sõnul kindlalt, et sellisest koostööst võidavad nii üldharidus- kui ka kutseõppeasutused.
Jevgeni Ossinovski ütles, et tema ei näe midagi halba selles, kui ühendatud õppeasutuses on kutseõppel suurem osakaal kui üldharidusel. Teisalt on see juba ühendatud kooli puhul sisekorralduse küsimus, kuidas sellises koolis üldaineid ja kutseõppeaineid mahuliselt jagatakse. Minister lisas, et selline kahtlus, kus ühendatud koolist pikemas perspektiivis pigem kutsekool saab, on ajendatud vananenud stereotüübist, mille kohaselt on kutseharidus mõeldud justkui ainult neile, kes üldhariduskoolis hakkama ei saa. Ministri hinnangul ei ole tegemist mõistliku seisukohaga, sest praegu on kutseharidus tervikuna Eestis tõusvas trendis ja kutseoskustega inimesed on tööturul kõrgelt hinnatud.
Ossinovski sõnul ei oskaks tema küll ühelegi põhikooli lõpetavale noorele öelda, kas tal oleks kasulikum minna edasi õppima gümnaasiumi või kutseõppeasutusse. Mõlemast koolist saab praegu väga hea hariduse. Haridusvaldkonna teemat käsitledes on rõhutatud vajadust vältida hariduslike tupikteede tekkimist. Haridusministri sõnul ei saa olla nii, et kutsekooli lõpetanu sobib ainult omandatud kutseoskust eeldavale tööle. Kui kutseõppeasutuse lõpetanud noor on tubli, võib ta täpselt samamoodi minna edasi õppima kõrgkooli nagu gümnaasiumi lõpetanud noor. Jevgeni Ossinovski ütles, et kutseharidus ei sule kellegi jaoks tema hariduslikku tulevikku.
Milline on otsus Põltsamaa ühisgümnaasiumi ja Põltsamaa ametikooli osas, jääb ministri sõnul ikkagi kohaliku kogukonna otsustada. Pidades silmas Põltsamaa piirkonna õpilaste arvu, ei ole ministri kinnitusel ohtu, et gümnaasiumnihariduse andmine peaks siit kaduma, sõltumata sellest, kas gümnaasiumihariduse andmist jätkatakse praegusel kujul või ühendatud õppeasutuses.
Kutseharidus ei ole tupiktee
Põltsamaa ametikooli direktor Andrus Kompus lausus, et teisipäeval Põltsamaa ametikooli külastanud haridusministril oli aega napilt ja seetõttu jõudis ta külalisele anda ainult põgusa ülevaate sellest, kuidas ametikooli igapäevaelu toimib, millised on õppehooned, praktikabaas ning arenguplaanid.
Minister huvitus ametikooli juhi arvamusest kahe kooli ühendamise osas ning Kompuse kinnitusel on ametikool koolide ühendamiseks valmis. Põhimõtteline otsus, kas jätkatakse koos või eraldi, peab olema 1. juuliks tehtud. Kui otsustatakse koolid ühendada, tuleb välja selgitada, millistel tingimustel see toimub. Sõltumata sellest, kumma variandi kasuks otsustatakse, jätkab ametikool Kompuse kinnitusel koolihoonete renoveerimist. Ta näeb koolide ühendamises ühte võimalust olla selles osas pioneeriks tervele riigile. Koolijuht kinnitas, et koolide ühendamisest võidaks piirkonna haridus tervikuna.
Kompus usub, et kui otsustatakse koolide ühendamise kasuks, panustab riik omalt poolt ka Põltsamaa linna koolihoonete renoveerimisse. Kui koolide ühendamise otsust kohapeal ei langetata, siis riigipoolset investeeringut suure tõenäosusega linna koolihoonete renoveerimiseks ei tule.
Kompuse välja pakutud idee, et gümnaasiumiosa võiks edaspidi hakata paiknema kunagises Aleksandrikooli hoones, on lihtsalt üks võimalus. Pigem näeb ta hoopis seda, et ka gümnaasiumiosa leiaks endale ruumid ametikooli ümberehitatavas õppehoones, mis saab nii seest kui väljast täiesti uue näo. Sellesse hoonesse on plaanis sisustada tehnika viimase sõna järgi keemia- ja füüsikalaborid. Tegelikult jääkski Aleksandrikooli hoone ainuüksi gümnaasiumiõppurite jaoks liiga suureks.
Kompus lausus, et mõlemad osapooled peaksid lahti ütlema senistest harjumustest ja liigsetest emotsioonidest ning lähtuma mõistmisest, et Põltsamaale rajatakse täiesti uus kool, kus on renoveeritud hooned, uuenenud kaader ja uus hariduskorraldus. Millist nime ühendatud kool kandma hakkaks, sellele võib mõelda edaspidi. Nagu haridusminister, nii ei ole ka ametikooli juht nõus väitega, et kutseharidus on tupiktee. Vastupidi – kutseharidus loob õpilastele paindlikud võimalused. Kui ühendõppeasutusse mingusugust eriala omandama tulnud õppur leiab, et kutseõpe talle ei sobi, on tal võimalik üle minna gümnaasiumi, ja vastupidi.
Gümnaasiumiosa peab linna jääma
Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktori Aimar Arula kinnitusel ühisgümnaasiumi ega Põltsamaa linna juhtidel gümnaasiumihariduse andmise jätkamise osas erimeelsusi ei ole. Kindel seisukoht on, et gümnaasiumiosa peab jääma Põltsamaa linna. Arula ütles, et kui selles osas kokkuleppele ei jõuta, siis ühinemist ette ei võeta. Praegu on laual kaks varianti. Esimese puhul neist jätkaks PÜG senisel kujul nn toru- ehk ühtsuskoolina, teise variandina võetaks ette ühisgümnaasiumi ja ametikooli ühendamine. Teise variandi puhul tekiksid Aimar Arula sõnul probleemid EL struktuurifondide raha kasutamisel. Haridusminister ja ministeeriumi ametnikud võtsid endale selles küsimuses mõtlemisaega.
Ühisgümnaasiumi direktori sõnul on võimalik riigilt põhikoolile raha saada ka siis, kui seal toimub optimeerimine ehk tegevuse koomaletõmbamine.
Koolide ühendamise korral hakkaks Arula sõnul igapäevane õppetöö toimima nii, et gümnaasiumiharidust hakatakse nii ametikooli kui üldhariduskooli õpilastele andma Põltsamaa linnas ning kutseõpe hakkaks toimuma Väike-Kamaris asuvas ametikoolis. Arula sõnul tuleb gümnaasiumiosa linna jätmisel arvestada sellega, et linnas on olemas ka võimalused huvitegevuseks ehk nii muusika-, kunsti- kui spordikool. Lõpliku otsuse langetab koolide suhtes Põltsamaa linnavolikogu.
i
TOOMAS REINPÕLD
