Kui kõik läheb nii, nagu Eesti Avatud Noortekeskus on plaaninud, siis vurab aasta pärast Eesti teedel samasugune mobiilne noortekohvik, nagu teisipäeval Põltsamaad väisas.
27.-29. veebruarini liikus Eestis ringi mobiilne noortekohvik – Walkers Hubu Buss. 28. veebruaril peatus see Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskuse juures. Selles bussis olid Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusele (Eesti ANK) külla tulnud kolleegid Helsingist.
Eesti ANKi ESFi programmi hankejuhi Heidi Paaborti sõnul on neil juba välja koolitatud 72 mobiilset noorsootöötajat, kes on võimelised siis, kui ka Eestis taoline buss ringi hakkab liikuma, teenust pakkuma. 20 saavad koolituse sügisel, sh on kaasatud juba rahvusvahelised koolitajad.
“Oleme koostanud koos kümne omavalitsustega äriplaani, keegi ei öelnud, et meid pole vaja,” tunnistas ta. Nüüd on äriplaan valmis ja märtsis esitatakse taotlus selle teostamiseks Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile. “Esmalt püüame leida raha bussi soetamiseks ja katsetada seda pilootprojektina poolteist aastat,” rääkis Paabort.
Noored leitakse üles
Mobiilse noorsootöö programmi käivitamiseks on Eesti ANK saanud toetust haridus- ja teadusministeeriumi algatatud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel teostuva programmi “Noorsootöö kvaliteedi arendamine” raames, mille üldeesmärk on tõsta noorte valmidust tööturule sisenemiseks ja seal toimetulekuks tänu noorsootöö teenuste kõrgemale kvaliteedile. Üks arendavatest suundadest on mobiilne noorsootöö. Heidi Paabort selgitas, et ei oodata enam, millal noored ise kohale tulevad, vaid leitakse nad ise üles tänavalt, kaubanduskeskusest, internetist või kodu lähedalt.
Põltsamaal olid bussiga tutvumas töötukassa nõustajad, mitmete mittetulundusühingute ja omavalitsuste esindajad, Tallinnas aga 60 noorsootööd õppivat tudengit ja potentsiaalsed bussi toetajad ning koostööpartnerid.
Bussis on võimalik vaadata televiisorit, surfata internetis, olemas on värvimuusika. “Televiisor ei ole mõeldud telesaadete vaatamiseks, bussis on umbes 700 hariduslikku mängu. Vastavalt teemale antakse valikvastustega küsimused ja kui noor vastust ei tea, saab ta ise seda otsida. Noortebussi arvuti pole </span>Facebookis istumiseks, tegemist on töövahendiga, mille abil saab infot otsida. Nii hakkab ka noorele inimesele midagi külge,” rääkis Paabort.
Tema hinnangul märkab väikeses bussis igat asja, suures noortekeskuses paraku ei näe.
Põltsamaal külastas noortebussi ligikaudu poolsada noort. Nad kinnitasid, et taolist võimalust on väga vaja. “Sama ütlesid välja ka Raadiku noored, neid huvitas eelkõige võimalus kusagil käia ja tegutseda, nentis Paabort.
Kontakteerutakse kohvikumiljöös
“Buss oleks ideaalne lahendus neis alevikes ja külades, kus pole noortekeskust. Kui statistikat uskuda, tahaksid noored noortekeskust külastada keskmiselt kaks-kolm korda kuus. Selleks pole aga alati ökonoomne eraldi maja pidada, sest selle ülalpidamiseks pole raha. Sellepärast ongi noortekeskus paljude riikide väikestes linnades asendunud bussidega,” lisas Paabort.
Buss mahutas korraga kuni 25 noort ning vastavalt valitud teemale saadi seal nendega vestelda. Bussi saab kasutada töötubadeks, samuti saab seal korraldada huvitegevust.
Soome noortebuss on sisustatud noortekohvikuna, see tähendab, et sealsed noorsootöötajad püüavad noorte inimestega kontakteeruda kohvikumiljöös, kus ollakse avatumad ja julgetakse rohkem suhelda.
“Mobiilne noortekohvik ei asenda noortekeskusi, vaid püüab jõuda nendeni, kes tavaliselt ise sinna ei tule,” märkis Paabort. “Lisaks on oluline väärtus noorsootöötajatel, kes tähendavad Soomes noortele turvalisi täiskasvanuid, kes neid toetavad, kuulavad ja suunavad.”
Soome kogemus näitas, et kui buss läks mingisse piirkonda, siis ei tehtud seal noortekeskuste eest tööd ära, vaid toodi kokku kohalikud koostöövõrgustikud. Nii viidi kokku noored ja nendega töötavad institutsioonid. “Soomes toimis see suurepäraselt,” kinnitas Paabort.
“Loodame, et Eesti õpib sellest kogemusest ja kui buss alustab oma tööd, mõistetakse, et koostöö ei ole vaid tühi sõnakõlks!”
i
HELVE LAASIK
