Põltsamaa muusikakooli hoovis esietendus eile vabaõhulavastus “Põltsamaa lood”, mis elustab kõnealuse linna 1920. aastate sündmused. Lavastust mängitakse ka reedel, 31. juulil ja pühapäeval, 2. augustil. Mõlemal päeval algab etendus kell 20.
Põltsamaa kultuurikeskuse rahvakultuurispetsialisti Keiu Kessi käe all välja toodud lavastuse alapealkirjaks on “Pildikesi Põltsamaa ajaloost, siin elanud ja töötanud inimeste tegemistest, sündmustest ja uudistest”. Lavastuse aluseks oleva teksti kirjutasid kokku lavastaja ise ja Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav.
“Kõige suuremaks abiks olid meile teksti kirjutamisel ajalehe Põltsamaa Teataja aastakäigud,” ütles Keiu Kess. “Tollastes uudislugudes sisalduvad faktid kõnetavad ka tänapäeva inimest, sest probleemid on tihti ju samad, ainult kontekst on ajas veidi muutunud.”
Suvetükki on sisse kirjutatud kaks ajaloolist isikut: haridus- ja kultuuritegelane, sõjaväelane, kaitseliitlane ja Põltsamaa Teataja väljaandja Karl Vervolt ning alevivanem Carl Schmidt. Teised on väljamõeldud tegelased. Ühtekokku on tegelasi kahekümne ringis ja neid kehastavad kultuurikeskuse noorte näiteringi Viribus Unitis ja täiskasvanute näiteringi Kuukatsujad liikmed, mõned Puurmani noorte näiteringi kunagised liikmed ning trupi Complete Crew breiktantsijad. Viimased pakuvad Marek Tamme juhendamisel välja oma visiooni 1920. aastate neidude võimlemiskavadest (võimlemine oli tollal väga popp harrastus!) ja noormeeste moodustatud püramiididest.
Ehe olustik
“Püüame tekitada vaatajas tunde, et ta on päriselt 1920. aastate olustikku sattunud,” ütles Keiu Kess. “Meie püüdlusi toetab valitud mängukoht: muusikakooli ehk kunagise Leihbergi poe hoone on juba ise elav ajalugu. Meeleolu hakkavad sealses hoovis looma ka kunagiste Põltsamaa poodide sildid, mille tegi originaalide eeskujul kunstnik Are Tralla, ning puitsein, millelt võib leida koopiad Põltsamaa Teatajas ilmunud kuulutustest. Need on uskumatult värvikad lühitekstid, mis annavad üllatavalt hea ülevaate sellest, kuidas omal ajal elati, mõeldi ja asjadesse suhtuti. Ajastu hõngu kannab ka korraldatav loterii-allegrii: see käis 1920. aastatel ikka seltskonnaürituste juurde. Tegutseb ka puhvet.”
Umbes tunnisesse etendusse mahub Keiu Kessi sõnul nii tõsielulisi fakte kui ka nalja. Lavastuse kavaleht on aga kujundatud justkui Põltsamaa Teataja number ning seda lugedes saab vaataja ülevaate näiteks Põltsamaa 1920. aastate seltsielust.
“Idee Põltsamaa kunagised sündmused teatrivormis rahva ette tuua tekkis meil möödunud sügisel,” ütles Põltsamaa kultuurikeskuse direktor Janne Karu. “Suvel vabas õhus teatri tegemine oli Põltsamaal aastaid tagasi ikka kombeks. Otsustasime selle traditsiooni taastada. Et Keiu Kess oli just kultuurikeskusse tööle tulnud, polnud ka lavastajat vaja kaugelt otsida.”
Janne Karu sõnul on tänavune suvelavastus esimene osa kolme aasta peale kavandatud teatriprojektist, mis on pühendatud Eesti Vabariigi lähenevale sajandijuubelile ja mis kõlab hästi kokku ka linna ümmarguse sünnipäevaga: tuleval aastal möödub Põltsamaal linnaks saamisest 90 aastat.
“Kui tänavune lavastus edukaks kujuneb, julgeme järgmistel aastatel natuke kasvada ja võib-olla kaasata oma tegemistesse ka mõned Põltsamaa taustaga professionaalsed näitlejad,” arvas Janne Karu.
Hea leid
Tänavusele suvetükile hakkas ta mängupaika otsima juba möödunud sügisel, võttes selleks ette pikki jalutuskäike. Hiljem käis ta koos kolleegide Vilve Pihti ja Keiu Kessiga silmajäänud kohad uuesti läbi ja üheskoos leiti, et just muusikakooli hoov on teatritegemiseks parim paik. See on piiratud ala, sobib ajaloolise tüki atmosfääriga ning lisaks sellele on seal hea aura ja akustika.
“Võimendust pole seal vajagi, sest hoone kivimüürid peegeldavad heli piisavalt,” ütles Keiu Kess.
Viimane on lisaks lavastamisele paljude “Põltsamaa lugudes” kasutatavate kostüümide autor. Kostüüme saadi ka Vanemuise teatri ja Põltsamaa kultuurikeskuse laost. Lavakujundus on Are ja Eha Trallalt. Lavapildis kasutatav mööbel on laenatud vanavarakogujalt Urmas Kulult, publiku jaoks mõeldud klapptoolid Pajusi rahvamajalt.
“Oleme arvestanud, et mahutame igale etendusele 80 inimest, aga kui tuleb rohkem, saame ikkagi kõigile istekohad võimaldada,” ütles Janne Karu.
Tema sõnul on 31. juuli etendusele oodata samal ajal käimas olevast põltsamaalaste kokkutulekust osavõtjaid, aga vaatama mahub kindlasti ka teisi huvilisi.
“Sellistest väikeste paikade elavatest ajalookildudest, nagu näidatakse “Põltsamaa lugudes”, tulebki lõpuks kokku Eesti Vabariigi algusaegu kajastav tervikpilt,” ütles Keiu Kess.
Põltsamaa kultuurikeskuse suvelavastust toetasid Eesti Kultuurkapital ja selle Jõgevamaa ekspertgrupp.
RIINA MÄGI
