|
|
Põltsamaa koolis ei kao gümnaasiumiosa kuhugi, probleem on ainult selles, millised kujul see säilib – kas põhikoolist eraldi seisva õppeasutusena või ühise koolina. |
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi edasist saatust kogunesid neljapäeval Põltsamaa linnavalitsusse arutama linna ja lähiümbruse valdade esindajad, teiste seas Kõo, Imavere ja Kolga-Jaani vallavanem ning Võhma abilinnapea.
Mõttetalgutel avasõnad öelnud Põltsamaa linnapea hinnangul võib juhtuda, et koolivõrgu korrastamisega seotud reformide tulemusena peavad väiksemad keskused mingil hetkel hingusele minema. “Kaob kool, hääbub ka kõik muu,” lausus Jaan Aiaots. Linnapea sõnul sai inimeste kokkukutsumise põhjuseks asjaolu, et praeguse idee kohaselt loetakse gümnaasiumi normaalseks suuruseks 252 õpilast. Põltsamaa Ühisgümnaasiumis õpib praegu gümnaasiumiosas vaid 155 õpilast.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktori Aimar Arula sõnul ei puudutaks gümnaasiumiosa kadumine Põltsamaal mitte ainult üldhariduskooli, vaid tooks kaasa õpilaste arvu vähenemise ka huvikoolides ning ilmselt jääks nõrgemaks ka põhikooliosa. “Meie hinnangul hakkaksid inimesed gümnaasiumiosa kadumisel Põltsamaalt ära kolima,” lausus koolijuht.
Arula sõnul on haridusministeerium välja öelnud, et gümnaasiumiklassis peaks olema 25 õpilast. “Alates 2013. aasta septembrist rahandusministeerium enam väiksema õpilase arvuga gümnaasiumiklasse ei rahasta ja eks sellest alates hakkab koolide väljasuretamine pihta,” nentis koolijuht. Kindlasti ei saaks Arula arvates gümnaasiumiosa kadumise korral Põltsamaa õpilaste jaoks tõmbekeskuseks mitte Jõgeva, vaid ikka Tartu ja Tallinn.
Omavalitsusjuhid toetavad gümnaasiumi
Kõo vallavanem Tarmo Riisk ütles, et Võhma gümnaasiumil enam perspektiivi ei ole ja lootis, et osa Võhma gümnasiste ja samuti ka Kõo õpilased hakkavad edaspidi rohkem Põltsamaa suunas liikuma. Selles osas vajab ülevaatamist ka transpordikorraldus.
Võhma abilinnapea Aare Järvik lausus, et Põltsamaa Ühisgümnaasiumi säilitamisel võiks eeskujuks võtta Ida-Virumaa, kus 7-8 omavalitsust leppisid kokku, et loovad ühiselt Alutaguse gümnaasiumi.
Imavere vallavanem Jüri Ellram lausus, et Imavere valla jaoks on gümnaasiumireform selles mõttes tehtud, et gümnaasiumiosa seal enam ei ole. Imaveres põhikooli lõpetanutest jätkab 40 protsenti gümnaasiumides ning 60 protsenti kutsekoolides. Imavere gümnaasiumiealistest õpilastest umbes pooled jätkavad õpinguid kõrgema tasemega gümnaasiumides ja pooled muudes gümnaasiumides. Ellram oli seisukohal, et Põltsamaal ei kao gümnaasiumiosa kuhugi.
Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson viitas praeguse Eesti võimuliidu koalitsioonilepingule, kus on öeldud, et gümnaasiumiharidust antakse maakonna gümnaasiumides, mis üldjuhul on riigigümnaasiumid. Tõnsoni sõnul on teada, et Jõgevale tuleb riigigümnaasium. Selle kava jätkuna peaks rajatama Põltsamaale ja Palamusele Jõgeva riigigümnaasiumi filiaalid. Tõnsoni sõnul pole see Põltsamaale vastuvõetav lahendus.
Põltsamaa linnavolikogu esimees Margi Ein ütles, et väikestes koolides ei saa olla eraldi õpetajaid ainult gümnaasiumiosale, vaid selliste koolide õpetajad peavad andma tunde nii gümnaasiumi- kui põhikooliõpilastele. Ta pakkus koolile välja panustada sportimisvõimalustesse, sest Põltsamaa koolil on juba mitmeid aastaid olemas korralik spordihall.
Kool tuleks muuta atraktiivseks
Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Raivo Suni lausus, et tegelikult ei tuleks muretseda mitte niivõrd selle pärast, kas Põltsamaal gümnaasium säilib või mitte, vaid mõelda sellele, kuidas Põltsamaal kooli atraktiivsemaks muuta.
Ta pakkus välja näiteks süvendatud digitaalse meediaõppe. Atraktiivsed õppesuunad tooksid Põltsamaale õpilasi ka teistest maakondadest. Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõunik Maimu Kelder toetas Suni ideed ja lisas samuti, et tuleks mõelda sellele, kuidas Põltsamaale õpilasi juurde meelitada.
Atraktiivsuse saavutamiseks peaks majandusnõuniku hinnangul olema gümnaasiumiosas ikkagi vähemalt kuus paralleelklassi. Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur toetas mõtet panustada Põltsamaa Ühisgümnaasiumi atraktiivsusele. Tema sõnul pole ka lapsevanemate jaoks vahet kohtades, kus puudub gümnaasium, millises koolis laps mujal õpib. Samas valivad noored õpingute jätkamiseks eelkõige ikkagi atraktiivsed ja tuntud koolid. OÜ Eltas Auto juhataja ja Põltsamaa Ettevõtjate Liitu esindanud Hillar Kulu ütles, et omal ajal Põltsamaal väga vajaliku ja atraktiivse suunana võiks Põltsamaa Ühisgümnaasiumisse tagasi tuua autoõpetuse eriala. Pajusi vallavanem Reet Alev lausus, et nende perest on kolm põlvkonda selle kooli läbi käinud ja need inimesed on kõik elus hästi hakkama saanud.
Keskenduda tippudele või inimeseks olemisele?
EELK Põltsamaa koguduse õpetaja Markus Haamer lausus, et meil keskendutakse koolis ainult edukusele ja tippudele, kuid jäetakse tähelepanuta õpilase inimeseks kasvatamine. Haameri sõnul peaks õpetamisel eesmärgiks olema jälgida, et noor inimene oleks empaatiline, tuleks ühiskonnas toime ning oskas hästi kaasinimestega suhelda.
Ka linnapea oli seda meelt, et “tippude tootmisele” ja elitaarse kooli loomisele ei tasu kogu oma jõudu rakendada. “Eriti tuleks selles eas järele aidata poisse, kelle osakaal gümnaasiumiosas järjest langeb,” lausus linnapea.
Põltsamaa valla haridus-ja kultuurinõuniku Silja Petersi sõnul ei suudaks õpetajad palju rohkem paremate tulemuste saavutamiseks teha, kui nad praegu teevad. Põltsamaa linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Uno Valdmets lausus, et kui Põltsamaa koolis õpivad hea õppeedukusega lapsed, kui siin on tugevad õpetajad ning nüüdisaegne õpikeskkond, siis on loodud eeldused võimalikult hea hariduse omandamiseks. Ühe võimalusena pakkus Valdmets välja viie klassiga gümnaasiumiosa.
Kutseharidus põhikooli või gümnaasiumi baasil?
Aimar Arula sõnul on nad saatnud järelpärimised nii ministeeriumi üld- ja kutseahariduse asekantslerile Kalle Küttisele kui riigikogu kultuurikomisjonile. Viimaselt saadi vastuseks lohutav kiri, kus öeldi, et muretsemiseks pole põhjust ja lõplik sõnaõigus jääb omavalitsustele. Gümnaasiumivõrgu korrastamise osas on haridusministeeriumi ametnikel kavas läbi käia kõik maakonnad, kuulata ära kohalike omavalitsuste esindajate seisukohad ning langetada lõplik otsus jaanipäevaks.
Pika arutelu jooksul jõudsid sellel osalenud inimesed seisukohale, et Põltsamaa Ühisgümnaasium peaks omavalitsuse hallata jääma. Kui sellest saaks riigikool, siis pole teada, mida võtab riik ette juhul, kui õpilaste arv gümnaasiumiosas alla kriitilise piiri langeb. Samas olid kõik kohtumisel osalenud kindlalt seda meelt, et Põltsamaa Ühisgümnaasium peab säilima.
Uuenenud gümnaasiumiosa
*Kolm õppesuunda
*Suurte linnade koolide gümnaasiumiosas peaks õppima 540 õpilast
*Igas gümnaasiumiastmes üheksa paralleelklassi
*Maakonnakeskuste ja väikelinnade gümnaasiumidesse 252 õpilast kolme paralleelklassi igas astmes
*Eranditena 84 õpilasega gümnaasiumid
*Igas vanuseastmes vaid üks klass
*Aktsepteeritakse ka 75 õpilasega gümnaasiumiosa
Prognoositav õpilaste arv Põltsamaa gümnaasiumiosas
*2012/2013 146
*2013/2014 135
*2014/2015 135
*2015/2016 132
*2016/2017 128
*2017/2018 121
Allikas: PÜG
i
TOOMAS REINPÕLD
