Reaalselt olukorda hinnates pole erilist põhjust loota, et Põltsamaa ühisgümnaasiumi järgmistel aastatel kaugemalt õpilasi palju juurde võiks tulla. Seetõttu tuleb luua võimalikult head eeldused selleks, et kohalikud gümnaasiumiealised noored siit linnast ja piirkonnast mujale õppima ei läheks.
Kooli peamine eesmärk on anda noortele selline haridus, et nad kõrgkoolidesse edasi õppima pääseksid.
Meie koolil on kolm õppesuunda. Esimene neist on reaal-loodussuund, kus pööratakse peatähelepanu matemaatikale ja keemiale. Selle juures õpetatakse lisaks veel 3D programmeerimist, modelleerimist ja joonestamist. Majandus-sotsiaalsuuna juures on tähtsal kohal matemaatika, majandus, ettevõtlus, inglise keel, karjääriõpetus. Kolmas on kultuuri-muusikasuund, kus pannakse suuremat rõhku eesti keelele, kirjandusele, võõrkeeltele ning muusikale.
Läbirääkimised IT Kolledžiga
Tahame tulevikus väga tõsist tähelepanu pöörata infotehnoloogia valdkonnale, mis on äärmiselt perspektiivne ja arenev. Kohe praegu oleks tarvis Eestist Euroopa Liitu saata 500 infotehnoloogia spetsialisti, sest digiallkiri, mida EL hakkab 2016. aastal juurutama, on Eestis juba pikka aega kasutusel. Euroliidus on aga nappus IT-spetsialistidest.
Soomes algab selle ala spetsialisti tunnitasu 90 eurost, Rootsis 120 eurost. Reaalainete õpetamine loob tugeva aluse infotehnoloogiaspetsialistide ette valmistamiseks.
Meil on plaan pidada läbirääkimisi IT Kolledžiga, kus on õppimas ka meie kooli vilistlasi. Olenemata sellest, et infotehnoloogiat meie koolides eraldi ainena ei õpetata, on Eesti noored andekad programmeerijad. Aastal 2009 aitas kooli suurtoetaja, investeerimispankur Heldur Meerits muretseda arvutid kooli arvutiklassile, mida nüüd oleks tarvis nüüdisajastada ja täiustada.
Eelmisel kevadel lõpetas Põltsamaa ühisgümnaasiumi 56 õpilast, kellest 45 jätkab õpinguid kõrgkoolides. Kutsekoolides asus õppima neli lõpetanut. Seega pääses möödunud sügisel kõrgkoolidesse 80 protsenti meie kooli lõpetanutest. Õppima mindi Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja mujale. Kutseoskusi asuti omandama Tartu kutsehariduskeskuses, Tallinna Polütehnikumis ja Põltsamaa ametikoolis.
Tulemused maakonna parimad
Jõgevamaa koolide seas oli Põltsamaa ühisgümnaasium riigieksamite tulemuste poolest eelmisel aastal parim. Mulle teadaolevalt õpib kõrgkoolis tasulisel õppekohal ainult üks meie gümnaasiumi lõpetanu, ülejäänud said riigieelarvelistele õppekohtadele.
Eelmisel õppeaastal andsid mitmete aineolümpiaadide paremate tulemuste saavutajate seas tooni just Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilased. Näiteks keemia, mis aastaid tagasi oli reaalainete seas nõrgim lüli, on nüüd tõusnud kõige tugevamaks reaalaineks. Vabariikliku keemiaviktoriini esimese vooru järel on Põltsamaa kooli gümnaasiumiosa võistkond I kohal ja põhikoolide võistkond II kohal. Meie kooli noored on saanud käia keemiapraktikumidel Põltsamaa Felixi, E-Piima Põltsamaa Meierei ja Valio Laeva Meierei laborites, mis on tõstnud tunduvalt nende huvi selle õppeaine vastu. Nii mõnelgi meie gümnasistil on tekkinud huvi õppida toidutehnoloogiks. Praktilise kogemuse saamine on väga tähtis, sest see aitab noortel mõista, miks üht või teist ainet on tarvis õppida.
Probleemiks kahanev ja vananev elanikkond
Põltsamaa ühisgümnaasiumis on väikeste asulate koolidele iseloomulikult suurimaks probleemiks õpilaste vähesus. Kunagi oli meil õpilasi 1300, tänasel päeval aga vaid 657. Õpilaste arvu määrab suuresti ära Põltsamaa linna ja piirkonna vananev elanikkond ning eriti viimasel ajal tuntavalt kasvanud väljaränne. Tänavu on meil plaanis tuua bussidega Põltsamaa ümbruskonna valdadest tulevasi gümnaasiuminoori oma kooliga tutvuma. Paraku on nende seas ainult 35 võimalikku gümnasisti. Puurmani gümnaasiumiealisi noori küsitledes on selgunud, et nemad eelistavad kahjuks ikkagi Tartu koole, aga loodame siiski, et paljud neist võiksid jääda oma maakonda õppima.
Tõusvad majanduskulud (küte, elekter, vesi jms) “söövad” ära õpetajate palgatõusu, investeeringud õppevahenditesse, infotehnoloogiasse, sõidud olümpiaadidele jne. Samas on heade õpetajate tööle saamiseks tarvis maksta ka head palka. Väidetavalt on Tartu ja Tallinna õpetajate keskmine palk 1040 eurot kuus.
Põltsamaa ühisgümnaasiumi käesoleva, 2013. aasta vajaduspõhist eelarvetaotlust on vähendatud 65 000 euro võrra, ehkki 30 000 eurot sellest moodustas Põltsamaa Lille tänava koolimaja renoveerimise projekti maksumus. Kui olukord veelgi keerulisemaks muutub, siis võib luua Põltsamaale gümnaasiumist erakooli, sihtasutuse, mittetulundusühingu või seltsingu ja kool jätkab kõigele vaatamata tegevust. Koos põhikooliga pole majanduskulud üle jõu käivalt suured. Põltsamaal oli, on ja jääb gümnaasiumiharidus alles.
AIMAR ARULA,
Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor
