Juba viieteistkümne aasta jooksul on Põltsamaal enne jõule pühadele orienteeritud käsitöölaata peetud. Idee on kahtlemata hea, sest laadalistest pole puudust tuntud ning naabermaakondade ja linnade käsitöötegijad tunnistavad juba aastaid üksmeelselt, et Põltsamaa kandis elab väga käsitöölembene rahvas.
Küllap see nii ongi, sest rahvast jätkus piisavalt ka tänavusele laadale ning müüjate hulgaski oli nii neid, kes sellel laadal varem osalenud, kui ka uustulnukaid.
Müüjaid mitmest linnast
Kauneid punutud korve pakkus Türi elanik Leili Rannik, kes tegeleb enda sõnul selle tööga juba 23 aastat. Enne pensionile jäämist töötas ta autojuhi ja laohoidjana kütuselaos. Talle meeldib tegeleda just puidu ja nahaga. “Korvide punumine on pensionärile hea ajaviide,” tunnistas kevadpealinnast laadale tulnud proua.
Leilile on korvide punumisel abiks tema abikaasa. Korvimeistrite sõnul jääb aga huvi nende esemete vastu vähehaaval tagasihoidlikumas: küllap on neid juba piisavalt ostetud. Peamiselt realiseerivad korvimeistrid oma toodangut laatadel, kus põhirõhk langeb ikka suvisele ajale. Tallinnas osalesid nad kord isegi võistupunumisel.
Tartust oli esmakordselt Põltsamaale kauplema tulnud viltimisega tegelev Tiiu Orgmets. Ennelõunasel ajal tunnistas tartlanna, et lootis veidi paremat müügitulemust. Tiiu Orgmets pakkus laadalistele vilditud susse ning kübaraid.
Orgmetsa sõnul on talle käsitöö lapsest saadik meeldinud ning seetõttu võttis kolm aastat tagasi selle hobi tõsisemalt käsile. Viltimise juurde sattus ta seoses ühe koolitusega. Peagi selgus, et enda valmistatud asju sai äkki väga palju. Tegelikult teeb Tiiu Orgmets tellimise peale ka köitmistööd. Köita on tal tulnud nii külalisteraamatuid kui märkmikke. Enda sõnul ta väga sage laadal kaupleja ei ole ja võimalusel eelistab väiksemaid laatasid.
Ainult ehe käsitöö
Põltsamaa käsitöötegijatele tuttav Imbi Karu Türilt pakkus laadalistele looduslike värvainetega värvitud käsitööesemeid. “Põltsamaal peetakse käsitööst lugu. Müük läheb alati hästi ja ega tänagi kurta ei saa,” rääkis Karu. Ka tema ütles, et pole eriline laadal kaupleja, kuid Tallinnas Saku Suurhallis peetud mardilaadal siiski osales. Imbi Karul oli laadal abiks tema õetütar Reet Meimre, kellega ta on koos õpitubades osalenud ning noor sugulane oli talle toeks ka mardilaadal.
Imbi Karu sõnul on tema jaoks väga oluline, et käsitöölaadal tõepoolest ainult ehedat käsitööd müüdaks. Imbi Karu ja Reet Meimre ostsid Põltsamaa laadalt ka ise mõned jõulukingitused koju kaasa.
Lambanahkade ja puidust toodetega laadale tulnud Saue mees Meelis Elias oli Põltsamaa laadal juba viiendat või kuuendat korda. “Põltsamaa on minu jaoks üks lemmikkohadest, kuhu kauplema sõita,” lausus meister.
Tallinna lähistel elava inimesena eelistab ta hoopis Eesti lõunapoolseid paiku, pealinna laatadel on Meelis Eliase sõnul liiga palju siginat-saginat. Lõuna paiku hindas ta senist müüki keskmiseks. “Kui nii edasi läheb, siis jään ellu,” lausus sauelane naljatades.
Laadalisi sama palju kui mullugi
Põltsamaa Käsiteokoja perenaine Katre Arula nentis, et nende puhul ei pidanud paika tähelepanek, nagu jõuaksid kaugelt nurga inimesed kohalikest enne platsi võtta. Nemad panid oma müügiboksis asjad paika juba reede õhtul. Kogemustega kauplejana arvas ta ennelõunasel ajal, et müügi kohta on veel vara järeldusi teha. Inimesed teevad ikka esmalt laadale tiiru peale ja alles siis otsustavad, kas üldse või mida osta.
Käsiteokoja perenaise sõnul tundus temale üldmulje põhjal, et laadalisi on vähemalt sama palju kui aasta tagasi. “Ega käsitöö müüja ju laadale ainult suhtlemiseks kohale ei tule. Laadal osalemine peab ikka ennast ära tasuma. Kui kõik inimesed meid lossihoovist üles ei leia, siis peame me ise inimestele lähemale tulema,” rääkis käsitööga igapäevast leiba teeniv naine.
Otsiva vaimuga inimesena püüab ta pidevalt midagi uut välja mõtelda. Nii mõnigi laadale tulnu küsis Katrelt, mida uut on tal tänavu pakkuda. Ta polnud aga saanud seekord väga põhjalikult laadaks valmistuda, ent näiteks kohvitassisoojendaja oli tal uue tootena välja pakkuda küll, lisaks veel üht-teist. Teistele laatadele Katre jõulu eel ei jõua, praegu tegeleb ta hoopis Tallinnas näituse üles panemisega.
Puidutööga tegelev Piret Ant Viljandist lausus, et teeb seda tööd koos elukaaslase Reinuga. Nõukogude ajal tegutses Piret Ant kolhoosis kunstnikuna, ent hiljem suunati ta tööle puidutöökotta. “Nii see huvi puidutöö vastu tekkiski. Elukaaslane on ametilt tisler ja seetõttu on meil ühised huvid. Iseseisva puidutööga alustasin 1990. aastal, laatadel hakkasin käima kümme aastat hiljem. Mina teen dekoratiiv- ja tarbeesemeid, sest mulle meeldib kaunistamine. Teen salvrätikuhoidjaid, soolavakku ja muud taolist. Põltsamaa on käsitöötegijate jaoks üks paremaid käsitöö müügi kohti,” kinnitas Piret Ant. Juba eeloleval nädalavahetusel osaleb ta Viljandis peetaval käsitöömessil.
Laadalt saab jõulukinke
Laadalt kena kaltsuvaiba ostnud Põltsamaa ühisgümnaasiumi projektijuht Annika Kallasmaa lausus, et on sellel laadal iga-aastane külaline.
“Mõned jõulukingid tuleb siit välja valida. Lastel tuleb ka muusikakoolis loosipakke teha, tänavu ostsime me siit noodivõtme kujulised kõrvarõngad. Vaip on aga mõeldud uue maja jaoks ja tuleval aastal peaks selle seal põrandale saama panna. Vaiba panen vahepeal kusagile peitu ja siis tahan veel mõned ostud teha. Mina eelistan asju, mida saab mingil moel ära tarvitada või hiljem taaskasutusse võtta. Ma panin tähele, et käsitöötegijad saavad siit endale ka tellimusi,” rääkis Annika. Võhmast küünaldega laadale tulnud Ivi ja Anni Põder olid laadal teist aastat. Küünlad on eriti jõuluhõnguline kaup. Seda tõestas ka väike järjekord, mis nende leti ääres pikemat aega püsis. Lisaks küünaldele pakkusid nad omavalmistatud keraamikat: tasse, küünlaaluseid, vaagnaid, kruuse, seebialuseid. Eeloleval nädalavahetusel osalevad Ivi ja Anni Põder Võhmas peetaval küünlalaadal, mis algab alles kell neil pärastlõunal.
Laadapäeva lõpus selgitati välja ka parim kaupleja. Selleks osutus tänavu Põltsamaa linna lasteaed “Mari.”
i
TOOMAS REINPÕLD
