Olen töötanud Põltsamaa vallavanemana üheksa aastat. Minu arvates vajavad omavalitsused oma ülesannete täitmiseks üsnagi stabiilset või isegi konservatiivset keskkonda. Pean silmas töötamismiljööd, kus oleks kindlustunnet ja jätkuks võimalusi arukaks, talupojamõistusega asjaajamiseks.
Paraku on riigi keskvõim omavalitsusi aeg-ajalt üllatanud ootamatute kohustuste ja ülesannetega, mis toob kaasa töökoormuse suurenemise ja stressi.
Projektipõhine lähenemine
Sotsiaalministeeriumi poolsest ümberkorraldusest tingituna tuli ka Põltsamaa vallas leida kiiresti lahendused probleemidele, kuidas korraldada toetuse määramine puuetega inimeste hooldajatele. Uues olukorras võtsime vallavalitsusse tööle veel ühe sotsiaalametniku.
Närvesöövaks muudab omavalitsuselu projektipõhine lähenemine erinevatele eluvaldkondadele. Põhiline viis omavalitsustele raha taotlemiseks on projektide koostamine. Projekte kirjutades pole kindel, kas komisjonid, hindajad, eksperdid nendega rahule jäävad ja rahakotisuu avada otsustavad.
Leian, et palju lihtsam ja inimlikum oleks, kui omavalitsustele eraldatakse vastav rahasumma, mille kulutamise eest vastutaks omavalitsus ise.
Senini olen oma kirjatükis asju vaaginud võrdlemisi kriitilises või skeptilises valguses. Inimene vajab aga võimalust oma tööst rõõmu tunda, kordaminekutest energiat juurde ammutada. Omavalitsustöös saab sotsiaalset rahuldust ettevõtmistest, mis piirkonna elanike argielu kvaliteetsemaks ja turvalisemaks muudavad.
Varsti lõppeval valmisperioodil on Põltsamaa vallas tehtud kohaliku elu arendamiseks väärikaid tegusid.
Rõõm ilusatest koolimajadest
Kõige enam oleme pingutanud ja kulutanud koolimajade ilusamaks ja nüüdisaegsemaks muutmiseks. Pärast eelmise koolimaja mahapõlemist kolisid Kamari kooliõpilased kohaliku lasteaiaga samasse majja, mida eelnevalt põhjalikult remonditi. Juhtimiskulude kokku hoidmiseks ühendasime Esku ja Kamari kooli. Oma kool jäi aga alles mõlemasse paika.
Märkimisväärseks sündmuseks oli Adaveres õpilaskodu avamine, mis mitmete keerulisse olukorda sattunud laste elutingimused tunduvalt turvalisemaks tegi. 2002. aastal renoveeriti Adavere mõisahoone, mis nüüd on kasutusel põhikoolina. Tänavu on tehtud põhjalikke töid Adavere kooli võimlas, mis saanud soojustatud välisfassaadi, uued riietus- ja dusiruumid. Raha tuleb veel leida võimla põranda uuendamiseks.
Meie valla kooliõpilased väärivad kiitust oskuse eest oma koolimaju hoida. 1996 avati Lustiveres uus koolimaja, mis ligi kümne aasta vältel peaaegu üldse muutunud pole. Lapsed suhtuvad koolimajja samasuguse lugupidamisega nagu oma kodussegi.
Lustiveres avasime ka külaraamatukogu. Lustivere mõisahoones paiknevat hooldekodu haldavad Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani vallavalitsus. Praegu elab hooldekodus 70 hoolealust. Hooldusteenuse soovijaid oleks veelgi, takistuseks on aga ruumikitsikus. Lustiveres on arstiabi ja sotsiaalhooldusega tegeldud juba üle poole sajandi. Arvestades traditsioone ja kogemusi, tasuks tegevust jätkata. Selleks tuleks aga ehitada praegusele hooldekoduhoonele juurdeehitis või uus maja. Hooldekodu juhatus on asunud juba arutama, milline variant on ökonoomsem ja kasulik eelkõige hoolealustele.
Suusahüppajatele ja veesuusatajatele mõeldes
Põltsamaa vallas mõeldakse ka vaba aja paremale ja mitmekülgsemale sisustamisele. Erinevad mänguplatsid ja talvine uisurada loovad selleks kõik eeldused.
Vallas on algatatud ettevõtmisi, mis toovad vallale kuulsust nii Jõgevamaal kui ka kaugemal. Nii kavatsetakse parandada Põltsamaa ja Pedja jõe äärde jäävate asulate vee- ja kanalisatsioonisüsteeme, milleks esimesed sammud juba astutud.
Plaanis on parandada Kamari järve ökoloogilist keskkonda, mis tähendab järve süvendamist. Puhas keskkond on eeltingimuseks ka meie plaanile rajada Kamarisse puhkekeskus, kus oleks võimalus tegelda ka veesuusatamisega. Vastav detailplaneering on valmis, peagi algavad projekteerimistööd. Usutavasti saab Kamari järve ümbrus meeldivaks vaba aja veetmise paigaks kohalikele elanikele ning magnetiks turistidele.
Põltsamaa linna ja valla piiril Kuningamäel on juba atraktiivsuse loomisega algust tehtud. Peeter Kallasmaa eestvedamisel korraldatakse seal kardivõistlusi. Iga soovija saab sõita hobikardiga. Tulevikus üritame Kuningamäele luua võimalusi ka mäesuusatamiseks. Me ei raja küll teist Otepääd, kuid mäesuusaelamuse kättesaamiseks on võimalused Kuningamäel siiski.
Väiksemate ja suuremate kavatsuste täideviimise eelduseks on koostöö. Mitmed kogemused Põltsamaa vallas tõestavad, et hea tahtmise juures on võimalik saada ühe mütsi alla ettevõtjaid, piirkonna omavalitsusi, samuti mittetulundusühinguid. Tegutsemistahet ja pealehakkamist tasub kindlasti õppida meie valla külaseltsidelt.
Kamari Haridusseltsi tegemised on pälvinud juba üle-eestilise kuulsuse.
Et oleme tuntud põllumajanduspiirkond, siis harimata maid peagu polegi. Põllumajandus on maainimese põline ja küllap muutlikele aegadele vaatamata ka põhiline toitja. Vallas, kus tegeldakse põllumajandusega, on elujõudu, tahtmist elada ja töötada just selles piirkonnas.
Põltsamaa valla suurim väärtus on inimesed. Nad hoiavad oma kodud kaunid, kasvatavad ja õpetavad lapsi, teevad hästi tööd ja seisavad oma valla arengu eest.
TOIVO TÕNSON,
Põltsamaa vallavanem
