Käesoleva õppeaasta alguses liitus Põltsamaa ühisgümnaasium ERASMUS+ projektiga “Demokraatia ja kultuuridevahelise mõistmise arendamine läbi lastekirjanduse”. Projekti algatajaks on Rootsi Stodeneskolan Karlstadi linnast. Lisaks Põltsamaa koolile on partnerid veel Türgi erakool (Ozel Altinyildiz Ilkokulu) ja Bulgaaria kool (35 SOU “Dobri Voinikov”).
Projektis on olulisel kohal lastekirjandus. Raamatute abil rikastatakse ainetunde ning tegeletakse nii oma maa kui ka teiste partnerriikide kultuuriga. Koostöö käigus kirjutavad lapsed ühiseid lugusid, kasutatakse digitehnoloogiat. Projekt annab õpetajatele võimaluse vahetada kogemusi ning võtta kasutusele uusi õpetamismeetodeid.
4. – 8. novembrini toimuski Karlstadis esimene projektikohtumine. Partnerid kohtusid esimest korda silmast silma, rääkisid oma ideedest ning projektitegevustest. Lepiti kokku järgmised kohtumised. Põltsamaalt osalesid kohtumisel direktor Aimar Arula, projektijuht Annika Kallasmaa ning õpetajad Külli Kalvist ja siinkirjutaja. Karlstadi tuli sõita lennuki, bussi ja rongiga. Jõgeva sõpruslinn Karlstad on väga ilus linn, asub Vänerni järve põhjakaldal.
Kontaktide loomine partnerriikide vahel
Rootslaste külalislahkus ja sõbralikkus lõi head eeldused projektitööks. Kohtumise üks eesmärke oligi kontaktide loomine partnerriikide vahel. Koolis oodati külalisi ja oldi meie vastuvõtuks valmistunud. Kogu kool oli kaunistatud Rootsi, Eesti, Bulgaaria ja Türgi lippudega ning seintel olid riike tutvustavad plakatid. Külalised said kuulata ja vaadata vahvat 2. klassi õpilaste kontserti. Kuna tegemist on lastekirjanduse projektiga, siis olid kõik laulud valitud Astrid Lindgreni loomingust ning esinejate hulgas olid ka Pipi, Karlsson, Vahtramäe Emil ning röövlitütar Ronja.
Huvipakkuv ja vajalik oli kohtumine Magnus Perssoniga, kes andis ülevaate Rootsi haridussüsteemist. Tutvusime koolimajaga, külastasime ainetunde ning vestlesime õpilaste ja õpetajatega. Stodeneskolan on kuueklassiline kool. Koolimaja on kahekorruseline, klassiruumid läbikäidavad ning erineva suurusega. Sisustuses jäi silma kodusus, hubasus ning lastepärasus. Koolimööbel on enamjaolt kõrge (toolid ja lauad), et õpetaja ei peaks pidevalt kummarduma. Koridorid on kitsad ja sopilised ning ka sinna on paigutatud mõned lauad ja toolid. Direktor Lena Nyberg rõhutas, et koolis kasutatakse õppetööks ära kõik ruumid. Algklassides on tavaline, et klassil on kaks õpetajat ja kaks omavahel ühenduses olevat ruumi. Vajadusel suundub näiteks teine õpetaja õpilastega, kes saavad töö kiiremini valmis, teise ruumi. Vahetundide ajal ollakse alati õues. Et õpilaste suurt hulka hajutada, ei ole kõikidel õpilastel vahetunnid ning söögivahetunnid samal ajal. Koolitundide pikkus on 30-40 minutit. Koduseid ülesandeid antakse võimalikult vähe ning meie mõistes pikapäevarühmas järgmise päeva koolitööga ei tegeleta.
Rootsi lapsed on väga julged, hea inglise keele oskusega ning suhtlemisaldis. Nad esitasid külalistele palju küsimusi. Lapsi huvitasid sellised teemad nagu koolitoit, vahetusjalanõude kohustuslikkus ja see, kuidas eesti keeles tervitatakse või ühest kümneni arve loendatakse. Enamik sealsetest täiskasvanutest ning lastest pole Eestis käinud, huvi meie maa ja rahva vastu oli aga suur.
Väga meeldiv ja liigutav oli õhtusöök õpetaja ja projekti koordinaatori Anna Niklassoni kodus. Anna avas selleks õhtuks oma kauni maja uksed ning kõik koos valmistasime õhtusöögiks mehhiko toitu. Rootslastele on väga tähtis perekond, tutvusime ka Anna laste ja abikaasaga.
Jääkeegel tegi meele rõõmsaks
Teine suur üllatus ootas meid ees Karlstadi jahtklubis. Selle õhtu veetsime koos Stodeneskolani õpetajatega, kellest igaüks oli valmistanud mõne rootsipärase toidu. Need olid imemaitsvad! Õpetaja David Sjöö laulis kitarri saatel ning lauludega ühinesid ka teised õpetajad. Toimus ka muusikaline viktoriin.
Suurim väljakutse Rootsis viibitud ajal oli curling. Enamik meist polnud selle spordialaga varem kokku puutunud, aga igaüks sai hakkama omal moel. Selgeks sai see, et jääkeegel teeb meele rõõmsaks.
Vaatamata tuulisele ilmale, saime korraldada ka pikniku maalilises kohas nimega Hammarö, mis asub Rootsi suurima järve Vänerni kaldal. Tegime lõket ning valmistasime sellel toitu. Tabasin end mõttelt, et me asume küll geograafiliselt projektipartneritest kaugel, kuid tänu sellele projektile oleme üksteist leidnud ning õpetajate kaasabil ootavad õpilasi ees toredad ettevõtmised nii kodumaiste kui ka välisautorite raamatute seltsis. Järgmine projektikohtumine leiab aset juba märtsis 2015, siis on võõrustajaks Põltsamaa ühisgümnaasium. Seni tegutsetakse partnerkoolides omaette. Meie koolis loetakse “Leiutajateküla Lottet” ja Ilmar Tomuski raamatuid. Interaktiivsete mängude abil on need raamatud lõimitud ka teistesse ainetundidesse (matemaatika, eesti ja inglise keel, muusika jne). Joonistatakse, meisterdatakse, tehakse filme ning õpitakse selgeks üks vahva näitemäng. Projekt kestab 2016. aasta septembrini.
</p>
