Niikaua kui inimesed on endale elumaju ja muid vajalikke hooneid ehitanud, on nende hoonetega ka tuleõnnetusi juhtunud. Seetõttu tegutsevad Eestis juba väga pika ajalooga tuletõrjujate seltskonnad, keda tänapäeval laienenud valdkonna tõttu päästjate ametinimetuse all tunneme. Möödunud reedel tähistasid Põltsamaa tuletõrjujad tegutsemise 150. aastapäeva.
Põltsamaa tuletõrjedepoos pidupäeva avanud lõuna päästekeskuse Jõgeva päästepiirkonna juhataja Jüri Alandi ütles, et Põltsamaa piirkonna päästjatel on suur ja tähtis päev, millega tähistatakse Põltsamaa Vabatahtliku Tuletõrjeseltsi 150. aastapäeva. Jüri Alandi sõnul on tal Põltsamaa tuletõrjujate juubelil hea meel tõdeda, et Põltsamaa piirkonna päästjad on oma tegevuses väga võimekad ning koostööaltid professionaalid. Jüri Alandi märkis ära, et samal päeval tähistas oma 25. juubelit Põltsamaa Ettevõtjate Liit, samuti tähistati Põltsamaa Lions Klubi 20.aastapäeva, lisaks veel Põltsamaa Viskiklubi aastapäeva.
Ühte hoidev kogukond aitab turvalisust luua
Päästepiirkonna juhataja toonitas, et kui kogukond hoiab ühte, nagu see Põltsamaa kandis ka on, siis on rõõmud oluliselt suuremad ja muresid lihtsam kanda. Jõgevamaa päästjate juht avaldas lootust, et niisugune ühtehoidmine ja koostöö kestab veel aastasadu.
Lõuna päästekeskuse, Põltsamaa päästekomando pealik Peeter Randoja andis külalistele teada, et tuletõrjemaja juurest liigutakse rongkäigus Põltsamaa lipuväljaku juurde, kus pidupäevalisi tervitavad nii Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kui päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, samuti kohalikud omavalitsusjuhid.
Peeter Randoja andis ka pikema ülevaate Põltsamaa tuletõrjealase tegevuse ajaloost, mis on tõepoolest väga pikk, sest samaväärset tähtpäeva saavad Eestis peale Põltsamaa tähistada veel vaid Valga, Tartu ja Tallinna tuletõrjujad.
Põltsamaa Vabatahtliku Tuletõrjeseltsi asutamise koosolek peeti 1867. aasta 26. veebaruaril, ehkki esmased vahendid selleks tegevuseks olid olemas mõned aastad enne seltsi asutamist.
Päästjaid juubeli puhul tervitanud Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus tänusõnad Jüri Alandile, kellel on väga suur panus selles, et Põltsamaa päästekomando on nii oma 1999. aastal valminud hoone kui tehnilise varustuse poolest just niisugusel tasemel nagu üks tänapäevane päästekomando olema peab. Jüri Alandile on linnapea kinnitusel põltsamaalased tänu võlgu ka selle eest, et Põltsamaale päästekomando üldse alles jäi.
Vabakonna eeskujuks 150aastane tuletõrjeselts
Põltsamaa lipuväljaku juures päästjate ja kohaliku rahva poole pöördunud president Kersti Kaljulaid lausus, et Põltsamaa Eesti ajakirjanduse hällina oli väga tegus kant juba enne tuletõrjeseltsi asutamist.
Tänu kohalikule ärksale vaimule õmbles Emilie Beermann Põltsamaal valmis esimene sinimustvalge rahvuslipu.
Kersti Kaljulaid toonitas, et 150. juubel on ühe tuletõrjeseltsi jaoks väga väärikas number. Enamik Eestis tegutsevaid vabaühendusi on Põltsamaa tuletõrjeseltsist palju kordi nooremad, sest iga teine vabaühendus on asutatud viimase kümne aasta jooksul, iga neljas viimase viie aasta jooksul. “Vaadates siin enda ümber, ei ole kohaliku tuletõrjeseltsi näol tegemist mingi lombaka reliktiga, vaid igati elujõulise organisatsiooniga, mis on oma nooremad kolleegid kohaliku elu edendamisse kaasa haaranud,” tõdes president.
Kui Eesti rahvas ei oleks 19. sajandil alustanud ühist tegevust tuletõrje- ja karskusseltsides ning kultuuri- ja haridusseltsides, ei oleks me 20. sajandi alguseks olnud valmis ühiseks tegutsemiseks oma riigis.
Presidendi sõnul on vabakond vajalik mitte ainult riigi tegevuse alustamiseks, vaid ka riigi kindlustamiseks, tugevdamiseks ja arendamiseks. Põltsamaal on vabakondliku tegevuse suurepäraseks eeskujuks 150aastaseks saanud tuletõrjeselts.
Vabatahtliku tegevuse olulisust tõstis piirkonna rahva ees kõneledes esile ka Jaan Aiaots. Selles tegevuses päästsid n-ö otsa lahti Põltsamaa vabatahtlikud pritsumehed. “Põltsamaa Vabatahtlikku Tuletõrjeseltsi kuulumine oli auasi ja vabatahtlike tuletõrjujate tegutsemine piirkonnale äärmiselt oluline,” toonitas linnapea.
Ka Põltsamaa linnavolikogu esimees, Põltsamaa Ettevõtjate Liidu president Andres Vään tõi esile, et Põltsamaal tegutseb hulgaliselt aktiivseid seltse ja vabaühendusi, kes kõik üksteist oma tegevuses toetavad. Samas on kohalik tuletõrjeselts neist vanim ja auväärseim. Andres Vääni sõnul elab Põltsamaa kandis palju niisuguseid inimesi, kes teevad väljapool oma põhitööd midagi oma kogukonna heaks. Nii on siinkandis tegutsenud erinevaid seltse ja ühistuid, alates oma kodu kaitsmisega tegelevatest kuni sootuks teistsuguste valdkondadega tegelenud ühinguteni. Aga on leidunud ka selliseid inimesi, kes on tahtnud kehtivat riigikorda kukutada. Andres Vään tervitas omalt poolt kõiki vabatahtlikus tegevuses osalevaid inimesi eesotsas 150aastase kohaliku tuletõrjeseltsi liikmetega.
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu meenutas, et algselt loodud Põltsamaa Vabatahtlikul tuletõrjeseltsil oli kaks käsipritsi, millega “punast kukke” taltsutamas käidi. Kuid juba sõjaeelsel, 1940. aastal, oli kohalikul tuletõrjeseltsil varustust piisavalt ja seltsi kuulus 208 liiget. See tõestab, et kohalik kogukond hoolis turvalisusest. Kuid lisaks Põltsamaa tuletõrjujatele on põhjust pidu pidada kõigil Eesti päästjatel, sest tänavu tähistab päästeamet ühe esimese taasiseseisvunud Eestis loodud riigiametina 25. aastapäeva.
Põltsamaa Vabatahtliku Tuletõrjeseltsi 150. aastapäeva tähistamine lõppes päästemasinate ja päästjate abiga tekitatud uhkete veeväravatega. Aeg läheb edasi ja turvalisust vajame me koguaeg, ööpäevaringselt. Just kohalikud päästjad on kõige esimesed, kes meile ka edaspidi nii vajalikku turvalisusetunnet loovad.
TOOMAS REINPÕLD
