Põltsamaa linnavalitsuse poolt tänavu 5. oktoobrist kuni 5. detsembrini läbi viidud esindusmeene kavandi konkursil parimat välja ei selgitatud, vaid žürii tunnistas võrdväärselt heaks kolm kavandit.
iii
Põltsamaa kunagises portselanimanufaktuuris valmistati kunagi lõhnaurne. Ühe meenekavandi loomisel oli inspiratsiooni saadud sellest esemest. Teine töö, tass nimega “Taaskohtumine”, on kaunistatud samas ajaloolises manufaktuuris omal ajal nõudel kasutatud mustrimotiividega. Tassilt võib nii eesti kui inglise keeles lugeda kunagise Põltsamaa portselanimanufaktuuri lühitutvustust.
Kolmandana jäi žüriile silma Põltsamaa Käsiteokoja triibusari “Põltsamaa triibuline.“ Neid rahvuslikke triibumustreid on võimalik kasutada põlledel, pajalappidel, käterätikutel ja muudel tekstiilidel.
Konkursile saadeti 46 kavandit
Meenekonkursi idee autor, Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni tunnistas, et teda üllatas meenekonkursil osalenute arvukus.
Konkursile laekus ühtekokku 46 kavandit, lisaks kolm meeneideed. Meenekavandeid hindas seitsmeliikmeline žürii.
Pisimeenetest jäid žüriile silma Koit Ojaliivi ja Triin Silla loodud portselanikillust rinnamärk “Kild“ ning põltsamaalastele tuntud käsitööhuvilise Marje Aigro välja pakutud külmikumagnet “Killuke roosisaart.“ Need kaks konkursile esitatud tööd põhjustasid haridus- ja kultuurinõuniku sõnul žürii liikmete vahel ka tõsisema vaidluse. Liisk langes siiski rinnamärgi “Kild“ kasuks, mis seostub tugevalt Põltsamaal tegutsenud ajaloolise portselanitööstusega. Liiati on selliseid rinnamärke küllaltki lihtne valmistada, sest saab kasutada vanu purunenud portselannõusid.
Töö “Tükike roosisaart“ autor lausus, et tegelikult polnud tema loodud kavand päris uus idee, vaid ta on neid külmikumagneteid juba aastaid teinud. Kui Marje Aigro lühemat aega Põltsamaa muuseumis töötas, otsiti just pisikesi Põltsamaad tutvustavaid meeneid. Tema sõnul sobib kavand “Tükike Roosisaart“ Põltsamaad tutvustava meenena just lastele. Ka Põltsamaad kui roosilinna peaks see meene päris hästi tutvustama.
Igal linnal oma tass
Kadri Suni sõnul polnud meenete hindamiseks moodustatud žürii eesmärk otsustada selle üle, kui suurel hulgal või milliseid meeneid kusagilt tellida, vaid nende soov oli välja valida parimad Põltsamaa linna meeneteideed, mida on võimalik edasi arendada. “Midagi me kindlasti kellegi käest ka tellime,” lubas Kadri Suni.
Žüriisse kuulunud Jõgevamaa Keskraamatukogu direktorile Rutt Rimmelile hakkas silma Annika Kallasmaa loodud järjehoidja. Samuti pälvis Rutt Rimmeli tähelepanu Põltsamaa linna logodega kaunistatud pakkepaber. “Minu meelest peab igal endast lugu pidaval linnal olema üks korralik tass,” kinnitas Rimmel, pidades silmas just tassi „Taaskohtumine”. Kavandi autor Katrin Tamm – Kuusiku sõnul sai ta inspiratsiooni kunstiajaloost, mida on ka ise õpetanud. “Tegelikult oli mul see kavand juba pooleldi valmis ning kui kohalikus ajalehes ilmus konkursiteade, otsustasin ka ise osaleda,” rääkis tassi autor, kelle sõnul võib tema ideed julgelt edasi arendada ning tal on küllaga ka uusi mõtteid. Näiteks võiks luua samasuguste mustrimotiividega tassi koos alustassiga või ka ilutaldriku.
Kavanditest tuleb näitus
“Mulle meeldis ka rinnamärgina kasutatav meenekavand “Kild,“ tunnustas Rutt Rimmel kõigile žüriiliikmetele silma jäänud tööd. Võistlustööde hindajad arvasid, et meenekavandile “Kild“ võiks lisada samasuguse selgituse Põltsamaa endisaegse portselanitööstuse kohta, nagu seda tassi puhul oli tehtud.
Üks kavandi “Kild“ autoritest Koit Ojaliiv lausus, et tegelikult on idee pärit Triinu Sillalt, ent nad on head koostööpartnerid ning arutavad sageli oma plaane koos läbi. Triinu Silla on põhjalikumalt uurinud Põltsamaa portselanitööstuse ajalugu ning sealt arenes edasi idee kasutada ära ajaloolisi materjale. Koit Ojaliivi sõnul võiks “Kild“ olla ka esinduslikus karbikeses, ent siin seab piirid kavanditele ette antud hind.
Pisimeenekonkursi võitnud kavandit “Kild“ tunnustati 2000 krooni suuruse preemiaga ning esindusmeene kolme parema kavandi vahel läks jagamisele 3000-kroonine preemiaraha, mis tähendab, et iga kavandi autor saab tunnustuseks 1000 krooni.
Juba jaanuaris kavatsetakse meenekonkursile esitatud tööd Põltsamaa muuseumi näitusena välja panna.
iii
TOOMAS REINPÕLD
