Fotograafia on läbi aegade olnud tihedalt seotud kroonikaga, aga tänapäeval võib öelda, et ka „droonikaga“. Põltsamaal alustas droonifotode tegemist Raivo Laanes, kes avas Põltsamaa raamatukogus oma debüütnäituse.
Raivo Laanese fotograafiahuvi sai alguse juba lapsena, kui sai proovitud isa (teenekas pedagoog ja Põltsamaa raadiomuuseumi peremees Riho Laanes ‒ toim) Zenidiga looduspilte teha.
„Õige varsti tulid esimesed digitaalsed fotoaparaadid, millega oli juba lihtsam pildistada, sest ei pidanud pilte ilmutusse viima. Siis sai tihti klassi üritusi ja loodust üles võetud. Arvan, et umbes keskkooli ajal kadus huvi fotograafia vastu vahelduseks ära. Alles pärast kõrgkooli ehk aastal 2008 tekkis huvi uuesti, kui sain esimese korralikuma fotoaparaadi, sellise, millel sai juba objektiive vahetada,“ rääkis Laanes.
Droonifotograafia huvi tekkis siis, kui ta nägi internetis Eesti ühe tuntuma droonifotograafi Kaupo Kalda esimesi pilte. Siis oli üsna vähe drooniga pildistajaid, sest tehnika oli uus ja droonikaamerad polnud veel peegelkaamera kvaliteediga võrreldavad.
Pildid nelja droonikaameraga
„Nähes kauneid vaateid, mida drooniga oli võimalik pildistada, tekkis minus soov sarnaseid pilte teha. Algul soetasin väikese drooni, et katsetada selle lendamist. Kui olin kindel, et meeldib, soetasin suurema drooni koos kaameraga. Huvi oli kindlasti suurem ka sellepärast, et siinkandis polnud ühtegi drooniga pildistajat ja seega sain olla esimene, kes selliseid vaateid Põltsamaast teeb,“ meenutas Raivo Laanes.
Esimese kaameraga drooni ostis Raivo Laanes 2015. aasta detsembris, milleks oli DJI Phantom 2 vision+. „Sellel droonil oli korralik kaamera, aga objektiiv oli n-ö kalasilm ehk pildistades jäi maa vägagi kumer ja seega tuli arvutis kõik otseks seada. Ega droonikaamerast tulegi kohe mingeid väga kauneid pilte, suurt osa sellest peab arvutis järeltöötlema, et värvid saaks paika jne. Vahepealsete aastate jooksul on mul olnud neli drooni, sest eks ikka on soov paremat pilti saada. Olen enamasti tegutsenud harrastajana, aga käinud nüüd kahel aastal järjest ka Põltsamaa jõemaratoni filmimas ja pildistamas. Seda nii õhust kui ka maa pealt,“ selgitas Laanes.
Näitusel vaatamiseks 22 fotot
Põltsamaa raamatukogus avatud näitus on Raivo Laanesel esimene fotonäitus. „Mõte näitus teha hakkas peas keerlema umbes aasta tagasi. Olen seni pilte üles pannud oma kodulehele ja sotsiaalmeedia kanalitesse ning saanud positiivset tagasisidet. Seega mõtlesin, et võiks nendele inimestele, kes internetis ei käi, näidata kauneid vaateid ning eks suurt pilti seinal on ikka mõnusam vaadata kui lihtsalt ekraanil. Sügise lõpus võeti minuga raamatukogust ühendust ja pakuti näituse võimalust, nii see sündiski.
Algul arvasin, et panen näitusele 13 fotot, aga kui hakkasin valima, jäi esimesena valikusse ligi 60 pilti. Kitsendasin järjest valikut ja järele jäi 22. Valisin fotod asukoha, kvaliteedi ja erilisuse järgi ehk need, mis enda arvates olid tõesti õnnestunud ja tekitaksid vaatajas ehk imestustki,“ rääkis fotode autor. „Raamatukogu saalis on ju pidevalt näitused ja usun, et droonifotodele sobib saal täiesti rahuldavalt.“
Enamik Raivo Laanese näitusel olevatest droonifotodest on Põltsamaast. „Eks aega ja võimalusi on kõige rohkem olnud ikkagi kodukohas drooniga lennata ja pildistada. Näitusele sai valitud parimatest parimad, seega ei oskagi neist ühtegi eraldi välja tuua. Siia sai ka mõni selline pilt, mida ma pole isegi internetti üles pannud, sest võib-olla ajal, kui pilt sai tehtud, ei näinud selles midagi erilist, aga kui hakkasin pilte näitusele valima, leidsin mõnegi hea üllatuse,“ rääkis Laanes.
Palju sõltub ilmastikust
„Drooniga pildistamisel pakub kõige suuremat huvi see, et on võimalik pildistada vaateid, mida keegi pole näinud. Eks nii on ka kergem oma piltidele tähelepanu saada. Keeruliseks teeb drooniga pildistamise kindlasti ilmastik, sest kuigi tänapäeva droonid suudavad ka suurema tuulega üsna hästi kohapeal püsida, on tuul ja sademed üsnagi määravad, kas minna droonitama või mitte,” sõnas Laanes.
Tema sõnul on alati olemas ka risk, et tehnikaga midagi juhtub ja ta jääb droonist ilma, aga seni on õnneks kõik hästi läinud.
„Peale selle oli droonitajate maine vahepeal väga negatiivne, et käivad ainult akna taga piilumas, aga õnneks on see arvamus muutunud ja eks neid niisama lennutajaid on ka vähemaks jäänud. Ise ma üldiselt proovin vältida eramajade kohal lendamist või olen siis lennanud kõrgelt ja kiirelt üle, vähemalt pole keegi seni kaebama tulnud,“ ütles Laanes Vooremaale.
JAAN LUKAS
