Põltsamaa “südames” on endale leidnud kindla koha Pizzakiosk, mille tegevuse algusest möödus hiljuti kolm aastat. Pitsakohviku perenaine peab neid kolme tööd ja tegevust täis aastat igati õnnestunuks.
Põltsamaa Pizzakiosk avati 1. juulil kolm aastat tagasi. Selle omanik ja perenaine Lea Põder tegi pitsakioski endale uueks töökohaks.
“Töökohaga olen ma seda pidades väga rahul. Praegu tegutseb pitsakohvik ka Jõgeva Pae keskuses. Kahe kohviku peale kokku pakun tööd viiele põhikohaga töötajale. Töötajad on õnneks mulle lojaalsed olnud ja olen neile selle eest väga tänulik. Põltsamaal küll tahab üks inimene ära minna, sest talle ei sobi töögraafik,” rääkis Lea Põder.
Ukse taga järjekorda pole
Samas tõdes Lea Põder, et pitsakohviku klienditeenindaja ametisse suurt tungi ei ole. Toidukoha söögitegija amet noorte seas just kuigi populaarne pole. Tööle pakkujate järjekorda ukse taga ootamas ei ole. “Pakun Põltsamaa tingimustes toitulustusvaldkonnas täiesti konkurentsivõimelist palka. Loomulikult ei konkureeri me suurte linnadega ei käibe ega palgataseme osas. Aga miinimumpalga maksja ma ka ei ole. Mulle tundub, et pitsakoka ameti vähene populaarsus mitte palgatasemest, vaid hoopis selle töö iseloomuga seotud töögraafikust,” märkis ettevõtja. Kõikidel nädalapäevadel terve pika päeva vältel avatud kohvikus ei saa inimene valida endale sobivat töö- ja puhkeaega. Tööpäevad olenevad sellest, kuidas töögraafik need ette määrab. Pitsakohvik on avatud küll üheteistkümnest üheksani, aga töötajal tuleb kohale tulla kella üheksaks hommikul, et olla kaks tundi hiljem valmis klientide teenindamiseks.
Lea Põder mõistab, et näiteks maalt pitsakohvikusse tööle käia ei ole lihtne, eriti juhul kui peres lapsed kasvamas on. Pitsakohviku lahtiolekuaega ei anna ka õhtusel ajal lühendada, sest pitsat müüaksegi kõige rohkem mõne tunni vältel peale tööpäeva lõppu.
Kolimine osutus õigeks valikuks
Kolmeaastane pitsade müügikogemus on näidanud, et kõige paremini läheb kaubaks terves Pizzakioski ketis mafiooso pitsa ja Türi pitsa. Nende kahe pitsa liidripositsiooni ei kõiguta miski. Alguses võeti kohapeal vastu oma kodukoha nime kandev Põltsamaa pitsa, mis enam nii populaarne ei ole. Tapal on välja töötatud sõduripitsa ja seal on ostjad selle väga hästi vastu võtnud. “See näitab, et selle pitsa koostis sobib suures osas välisriikidest pärit sõjaväelastele väga hästi,” arutles Lea Põder.
Jõgeva pitsakohviku teiseks sünnipäevaks töötati välja jõgeva pitsa. Lühikese aja vältel, mil Jõgeva pitsat on müüdud, on selle kohta saadud väga positiivset tagasisidet.
Jõgeval osutus väga õigeks sammuks pitsakohviku ümberkolimine kaubahallist Pae keskusesse. Alguses jagasid kliendid küll soovitusi Pae keskusesse mitte kolida, sest pidasid kohta kesklinnast liialt kaugel asuvaks. Tegelik olukord kujunes risti vastupidiseks klientidelt saadud soovitustele. Pae keskuse pitsakohvikut külastatakse rohkem kui kaubahallis asunud pitsakioskit. Kindlasti mängib siin kaalukat rolli 12 istekohaga kohvikuruum. Praegu pakutakse kohvikus lisaks pitsadele ka magusaid saiakesi, nende müükivõtmise tellisid kohviku külastajad. Nii nagu Põltsamaal on ka Jõgeval töötajad samaks jäänud.
Käivitada pitsade kojuveoteenus
“Sattusin hiljuti Jõgeva bussijaama ja mulle hakkasid silma kliente ootavad taksod. See tekitas idee kasutada Jõgeval pitsade kojutoimetamise teenuse loomiseks taksojuhtide abi. Ehk leidub taksojuht, kes oleks valmis meiega koostööd tegema. Taksojuht saaks nii oma seisuaja kasulikult sisustada ja muude tegevustega hõivatud klient saaks pitsa koju tellida. Pizzakioski ketis on vähe kioskeid, kus kojuveoteenust ei osutata. Olen üks neist vähestest,” arutles ettevõtja.
“Põltsamaal tunnen istekohtadega kohvikuruumist tõsist puudust. Kahjuks ei paista hetkel sellist kohta ka silmapiiril. Kindlasti jälgin hoolega kinnisvarapakkumisi Põltsamaa kesklinnas. Jõgeva kohvikuruumi saamist võin lausa loteriivõiduks nimetada, sest seal on olemas eraldi sissepääs ja kõik kommunikatsioonid. Sinna kohvikut plaanides ei mõelnud ma sellele, et lisaks pitsaahjudele veel mingeid seadmeid saaks paigaldada. Kogu ruum on mõeldud pitsade valmistamiseks.” Ka jäätisekokteili ning kommi ja vahvlit tahetakse Jõgeval pakkuma hakata.
Põltsamaal sobivat ruumi ei paista
“Kui Põltsamaal peaks avanema võimalus sobiva ruumi rentimiseks, tuleks selle kasutusele võtmiseks veel tõsiselt investeerida. Äärelinnas ei tasuks kiosk end majanduslikult ära. Isegi Kohvik O ruumid, mis oleks olnud ideaalsed oma köögi, kohviku siseruumi ning terrassi poolest, ei sobinud minu tegevusele asukoha poolest absoluutselt. Põltsamaal toimub suurem inimeste liikumine just sealpool jõge, kus asuvad suuremad kauplused ja bussijaam. Ka on Põltsamaal väikelinna kohta väga palju toitlustusettevõtteid. Eriti probleemne on toidukohtade jaoks talvine aeg, kus hakkavad rolli mängima püsikulud. Mida suuremaks püsikulud muutuvad, seda keerulisem on tagasihoidliku müügikäibega ajal toime tulla,” rääkis ettevõtja.
Põltsamaa Pizzakioskil on ka mõned tõsised konkurendid nii kohapeal valmistatavate pitsade kui ka jaekaubanduses müüdavate odavate sügavkülmutatud pitsade näol. Seetõttu Lea Põder Pizzakioski turuosa seal kuigi suureks ei pea. Küllap valitseb kogu kaubanduses müügikäivet silmas pidades sarnane olukord, kus tõsisem pitsade müük toimub suvisel ajal, eelkõige nädalavahetustel ning erinevate tähpäevade ajal, olgu selleks siis emadepäev vmt. tähtpäev. Samuti on läbimüük suurem linnas toimuvate ürituste ajal. Pitsa on toode, mida saab lihtsalt kohapeal süüa ja mida on lihtne kaasa võtta.
Mustvee variant pole veel maha maetud
Lea Põderi mõtted on liikunud ka Mustvee suunas, et sinna pitsakohvik rajada. Paraku on talvisel ajal selle linnakese püsielanikkond nii väike, et püsikuludega seal vaevalt välja veab. Kui pakkuda Mustvees lisaks pitsale veel muid toitusid, jääks tal endal puudu suutlikkusest kolme toidukohaga hakkama saada. Lea Põder on valmis Mustvee peale tõsisemalt mõtlema, kui linn suure valla keskusena oluliselt elujõudu juurde saab.
Põder tunnistas, et tegevust pärsib pigem tooraine hindade tõus. “Aasta tagasi tõusis juustu hind. Tookord jätsime pitsahinnad tõstmata. Nüüd räägitakse juba uuest juustuhindade tõstmisest. Kui nii läheb, ei ole enam meilgi hindade korrigeerimisest pääsu. Väikesed käibed väikeses kohas on probleemiks ka palkasid silmas pidades. Tunnen end natuke ebamugavalt oma töötajate ees, sest ei ole saanud piisavalt palkasid tõsta. Minu jaoks on kurb, kui järjekordne juustuhinna tõus palgatõstmise plaani nullib.”
Muidugi võiks laienemise plaane silmas pidades mõelda ka Tallinna-Tartu maantee ära kasutamisele. “Minu arvates puudub veel ainult Laeva ja Põltsamaa vahel atraktiivne toitlustuskoht. Põltsamaalt Tallinna poole on selliseid piisavalt. Samas olen ma juba sellises eas, et ei taha enam oma haaret tõsisemalt laiendama hakata. Mul on peale pitsakioskitega tegelemise ka maakodu, kus hooldamist ootamas lillepeenrad, marjapõõsad ja muru. Hindan võimalust olla ise oma aja peremees ning tegutseda nii nagu õigeks ja vajalikuks pean.”
Põder tegi vanast harjumusest talvel ka natuke õpetajatööd. “Käisin Säreveres noortele ettevõtlustunde andmas. Seal meelde tuletatud kogemuse pealt võin kinnitada, et ega ma õpetajaameti järele enam igatse. Kuigi tundub, et praegu sain ma noortele õpetaja ametis oluliselt paremini oma oskusi ja teadmisi edasi anda kui enne oma ettevõtte loomist, sest lisaks teooriale on mul nüüd olemas väga tõsine praktiline kogemus reaalselt tegutseva ettevõtjana.
Lisaks sellele osalen ma kolmandat aastat EAS-i mentorklubis. Esimesel aastal olin alustav ettevõtja, nüüd teist aastat mentor.
Kui mu pitsakioskite käive vähegi võimaldab, plaanin tegevust jätkata. See saab nii olla vaid juhul, kui kliendid meie tegevust toetavad,” lausus Lea Põder.
TOOMAS REINPÕLD
