Põltsamaa linn püüab hooldussüsteemi parandada, töötades välja täpsema korra hooldust vajavate inimeste vastavatesse asutustesse paigutamiseks.
Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kaire Bubnise sõnul tuleb hooldust vajavate inimeste hoolekandeasutustesse paigutamiseks välja töötatud korra suhtes anda lõplik hinnang linnavolikogul. Bubnise kinnitusel vajab sotsiaalosakonna poolt välja töötatav kord veel muutmist ja täiendamist, enne kui see volikogule seisukoha võtmiseks esitada.
Üks tõsisemaid küsimusi on hoolduskohtade rahastamine ehk kui suur peaks olema inimese enda osa, kui suure osa hoolduskoha maksumusest peaksid katma seadusjärgsed hooldajad ning kui suur osa kulutustest tuleks kanda omavalitsustel.
Vara ei tasu heauskselt ära kinkida
Kahjuks esineb selliseidki juhuseid, kus vanurid on neile kuulunud varad heauskselt ära kinkinud. Nii satuvad nad olukorda, kus neil pole sääste, millega hooldusteenuse eest tasuda, kui omal jõul enam hakkama ei saada. Pensionist tavaliselt hoolduskoha eest tasumiseks ei piisa.
Rahastamisküsimustele lahenduste leidmisel on sotsiaalvaldvaldkonnas tegutsevatel inimestel olnud päris valusaid jutuajamisi ja paraku ka kohtuvaidlusi. Kaire Bubnis paneb eakatele inimestele südamele, et nad neile kuuluvat vara kergekäeliselt kellelegi ära ei kingiks. Elu on kahjuks näidanud, et kingituste saajad pärast selle kättesaamist kinkijast enam ei hooli. Siinkohal soovitab linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja teha eakatel testament, mis tagab kindlustunde nendeks vanaduspäevadeks, kui inimene enam iseendaga toime ei tule. Kahjuks juhtub vahel nii, et esialgu usaldusväärsetena tundunud pärijad või abilised ei osutu hiljem enam usaldusväärseiks.
Äsja oli linnavalitsuses arutusel ühe eaka põltsamaalase suunamine Lustivere hooldekodusse. Tegelikult elas see vanainimene Põltsamaa linnas kümme aastat tagasi, vahepeal leidis ta endale kodu ühe teise eaka inimese juures, kes aga siitilmast lahkus. Tema pärijad ei olnud enam nõus kõnealusele endisele põltsamaalasele peavarju andma. Tegemist on aga inimesega, kes pole terve füüsiliselt ega vaimselt ning vajab teiste abi. Nii tuleb ta paigutada Lustivere hooldekodusse ja Põltsamaa linnal tuleb selle eest maksta üle 5000 krooni kuus. Sotsiaalosakonna juhataja sõnul püüavad nad alati lähtuda põhimõttest, et hooldatavale inimesele jääks pärast hoolduskulutuste eest tasumist vähemalt 15 protsenti tema pensionist kätte jääma. Tavaliselt inimese enda pensioniga hoolduskoha kulutusi katta ei suudeta ning seetõttu tuleb otsida võimalusi raha juurde saada.
Pension peaks hoolduskoha kulud katma
Praegu maksab kõige odavam hoolduskoht Põltsamaa piirkonnas 7000 krooni. Seda on võimelised maksma vaid 2,4 protsenti inimestest. Lustivere hooldekodus maksab aga hoolduskoht 7900 krooni kuus. Praegu elab Põltsamaal ainult 32 inimest, kelle pension jääb vahemikku 7000-8000 krooni. Veelgi kõrgemat, 8000-15000 kroonist pensioni saab Põltsamaal vaid seitse inimest. Alla 2000 krooni pensioni saab Põltsamaal 124 pensionäri ja kuue inimese pension jääb vahemikku 820-1000 krooni kuus. Kaire Bubnise sõnul kuulub madalat pensioni saavate inimeste hulka ka selliseid inimesi, kes on n-ö omal soovil allakäigutrepile astunud. Viimatinimetatute hulka kuuluvad tööeas alkoholiga sõprust pidama hakanud inimesed.
Loomulikult pole kõik madalat pensioni saavad inimesed ise oma hädades süüdi. Paraku on nende hulgas selliseid inimesi, kellel ei ole lähedasi ja nii peavad nad hoolduskulude tasumisel omavalitsustelt abi otsima.
Siinkohal arvab Kaire Bubnis, et inimese pension peaks olema vähemalt nii suur, et sellega saaks katta kõige odavama hoolduskoha kulutused. „Eakale inimesele peaks jääma alles elutööga välja teenitud väärikus talle makstava pensioniraha näol,” on Bubnise kindel seisukoht.
Põltsamaa linnal kulub igal aastal hoolduskohtade eest tasumiseks umbes pool miljonit krooni.
Samas rõõmustab Kaire Bubnis selle üle, et tegelikult on meie ümber palju väärikaid inimesi, kes lähedase eaka inimese eest korralikult hoolitsevad ja aitavad tasuda ka tema hoolduskulud, ilma et omavalitsusel sellesse üldse sekkuda tuleks.
Enamik Põltsamaa linnast hooldusasutustesse paigutatud inimesi elab lähema ümbruskonna hooldekodudes. „Inimesele on äärmiselt tähtis, et hooldusasutus oleks tema kodule võimalikult lähedal. Seda isegi siis, kui on tegemist voodihaigega,” rääkis Bubins. „Tõmme kodu poole jääb inimesele alatiseks.”
TOOMAS REINPÕLD
