Eesti päästemeeskondadel on traditsiooniks igal aastal üksteiselt ametialastes oskustes mõõtu võtta. Seekord saadi kokku Türi vallas Toosikannu puhkekeskuses, kus Põltsamaa mehed saavutasid päästjate kutsemeisterlikkuse võistlusel Vändra ja Kehra komando järel hinnatava kolmanda koha.
„Päästeametil on üle Eesti neli regiooni ehk neli päästekeskust ja igast regioonist pääseb neli paremat kutsemeisterlikkuse võistlusele,“ rääkis Põltsamaa päästekomando meeskonnavanem Urmas Ojala.
Lisaks temale kuulusid võistkonda veel Arbo Koller, Alar Mölter ja Erik Vadi. Igapäevaselt töötavad need mehed erinevates vahetustes. Alles kuu aega enne võistlusi said nad kokku ühes vahetuses.
Meeskonnavanema sõnul olid sellel aastal kõik päästeameti võistlused ühele üritusele kokku pandud. Lisaks eliitkomandode võistlusele selgitati välja parim pritsumees, ohutusjärelvalve kutsemeister ja esmakordselt ka tehnika kutsemeister.
Kutsemeisterlikkuse võistlustel osales 200 päästeteenistujat. Eliitkomandod, kelle hulgas oli ka Põltsamaa, võistlesid tulekahju kustutamises ja inimese päästmises, liiklusõnnetuse lahendamises, õnnetuste ennetamises ja pinnalt päästmises ehk inimese päästmises veest.
Liiklusõnnetusega seonduva lahendamiseks oli loodud situatsioon, kus olid kokku põrganud kaks autot, millest üks oli külili, teine ratastel. Mõlemasse autosse oli juht kinni jäänud. Pörast starti alustasid võistkonnad inimeste väljalõikamisega autodest. Seda kõike tehti koostöös häirekeskusega. Võistlustel peavad kõik tegevused toimuma vastavalt juhenditele, tegevused peab läbi viima õiges järjekorras, õigesti peab kasutama tehnilisi vahendeid jne.
„Ei piisa ainult kiirusest, sest iga valesti tehtud toimingu eest karistatakse meeskonda trahvisekundite või lausa -minutitega, ja see mõjutab oluliselt lõpptulemust. Väga oluline on ülesannete täitmisel meeskonnatöö, kus igal liikmel on kindel ülesanne ja tööde järjekord on paika pandud. Kui kõigi meeskonna liikmete tegevus omavahel klapib, saab ka hea tulemuse,“ rääkis Urmas Ojala.
Tegelikult õpivad päästjad omavahelist koostööd oma igapäevatöös, kus kõik nende tegevused ja selleks kulunud aeg fikseerub päästekeskuses. Kui tulekahju kustutamises ja õnnetuse ennetamises saavutasid Põltsamaa päästjad neljanda, liiklusavarii lahendamises kolmanda koha, siis pinnalt päästmises jäädi 16 võistkonna seas 13. kohale. Ojala sõnul on komandodel pinnalt päästmises erinevad võimekused. Paraku on Põltsamaa päästjatel pinnalt päästmiseks vajalik varustus ära võetud ja nad võivad inimest päästa ainult kaldalt. „Toosikannul toimunud kutsemeisterlikkuse võistlusel tuli ujuda kaldast 100 meetri kaugusele ja sealt kannatanu ära tuua. Üks osa sellest võistlusalast läks kehvasti, see tõi endaga kaasa 30 trahvisekundit, mis tähendas pinnalt päästjale veel täiendavat ujumist,” selgitas Ojala.
Tema kinnitusel oli konkurents tihe ka tulekahju kustutamisel, sest viiendaks jäänud Pärnu-Jaagupi meeskonda edestati vaid ühe punktiga. Meeskonnajuhi sõnul võib võistlusprotokolli sirvides märgata, et esikolmikusse mahtunud meeskondadel ei ole erinevate võistlusalade lõikes mitte ainsatki esikohta, kuid üldise edu tõi ühtlase tasemega esinemine. Meeskonnavanem tõdes, et kutsemeisterlikkuse võistlusel osalejatel on vaja eelnevalt rohkem koostööd teha, sest kogemustel ja koostööl on hea tulemuse saavutamisel väga oluline roll.
„Kui aasta pärast on mehed pingeliseks katsumuseks valmis, tuleb taas võistlustel osaleda,” kinnitas Ojala.
TOOMAS REINPÕLD
