|
|
Koostööpiirkonna uuringu tulemustest selgus, et ümbruskonna valdade lapsed omandavad gümnaasiumiharidust peamiselt Põltsamaal. Erandiks on Puurmani vald, kus on oma gümnaasium. |
Lasteaia ja põhikooli osas Põltsamaa linn piirkonna valdadele kuigi tugevaks tõmbekeskuseks ei ole. Tulevikus plaanitakse gümnaasiumiteenust Põltsamaa linnas praegusega võrreldes kümne protsendi võrra rohkem kasutada, mis tõestab, et Põltsamaa linnal on selles osas valdade ees konkurentsitu eelis.
Väga tugev on Põltsamaa linna mõju äriteenuste puhul — olulise osa ostudest teevad lähivaldade elanikud just siin.
Tervishoiuteenuse osas on Põltsamaa üsna tugev tõmbekeskus, kuid selles osas kasutavad põltsamaalased 12 protsendi võrra Tartu linna teenuseid.
Meelelahutusteenuse osas moodustab Põltsamaa linna osakaal alla kolmandiku. Inimeste vastustest ja kommentaaridest ilmnes, et meelt lahutamas käiakse enamasti oma valla kultuuriüritustel.
Kaugematele valdadele linna mõju nõrk
Tähelepanuväärne on kindlasti valdade elanike puhul tõsiasi, et Põltsamaa linna kui tõmbekeskuse olulisuse määrab nende jaoks bussiühendus Põltsamaaga. Eriti ilmekalt tuli see välja Imavere valla puhul. Imaverelased käiksid Põltsamaal tunduvalt sagedamini, kui bussiühendus linnaga oleks parem. Kui bussid paremini sõidaksid, tuleks ka rohkem Imavere valla lapsi Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppima. Kolga-Jaani lapsed tahavad keskharidust omandada võrdselt nii Põltsamaal kui Viljandis ja vähemal määral Tartus.
Uuringu tulemustest selgus, et peamiseks tõmbekeskuseks on Põltsamaa linn Põltsamaa ja Pajusi vallale, keskmise tugevusega tõmbekeskuseks on Põltsamaa linn Kõo valla elanike jaoks ning nõrka mõju avaldab linn tõmbekeskusena Imavere, Kolga-Jaani ja Puurmani valla elanikele.
Maavalitsust esindanud Mart Tooming kahtles Puurmani valla kohta esitatud andmete tõsiseltvõetavuses, sest tema sõnul ei ilmne uurimuse tulemustest, et Puurmani valla Saduküla kandi elanike jaoks on tegelikuks piirkondlikuks tõmbekeskuseks Jõgeva linn.
Vastavasisulise uuringu koostanud firmat Alphex esindanud spetsialist Helen Käit tõdes, et vastanud inimeste hulk oli väga tagasihoidlik. Seega ei tulnud kõik nüansid selgelt esile.
Imavere vallavanem Jüri Ellram ütles, et tegelikult oleks võinud tõepoolest küsitleda suuremat hulka inimesi, kaasates selleks spetsiaalseid küsitlejaid. Olgugi et selline variant oleks olnud kindlasti kulukam, oleks see andnud ometi tunduvalt tõesema ülevaate.
Uuritakse avalike teenuste kättesaadavust
Helen Käiti sõnul on projekti eesmärgiks elukeskkonna paranemine, kvaliteetne avalik teenus ning selle teenuse kättesaadavus. Spetsialist lausus, et praeguseks on ainsana lõplikult välja selgitatud Põltsamaa linna kui tõmbekeskuse mõjupiirkond. Uuringu põhjal selgitatakse välja veel avalike teenuste kättesaadavus Põltsamaa linnas ning samuti soovitakse teada, milliseid täiendavaid teenuseid oleks piirkonnas vaja.
Uuring Põltsamaa linna kui tõmbekeskuse ulatuse määratlemise kohta viidi läbi eelmise aasta oktoobris ja novembris. Helen Käiti sõnul oli uuringu eesmärk kindlaks teha, kui kaugelt ja mis eesmärgil käivad inimesed Põltsamaal.
Uuringu läbiviimiseks jagati Põltsamaa piirkonna omavalitsustes välja 3551 ankeeti, milles tuli vastata mitmetele küsimustele. Küsimustele oli võimalik vastata ka omavalitsuste veebilehtedel.
Küsitleda tulnuks ka rohkem linnaelanikke
Imavere vallavanem Jüri Ellram lausus, et lisaks linna ümbritsevate valdade elanikele oleks võinud Põltsamaa linna firmade kõrval küsitleda ka linna elanikke, sest siis oleks teada saanud, milline on Põltsamaa elaniku nägemus linna ümbritsevast piirkonnast.
Eile kogunesid Põltsamaa kultuurikeskusse inimesed, kes ühel või teisel moel uuringu teemaga seotud või vähemalt kursis on ning kes kuulasid ära uringu tulemused. Kohalikuks kuraatoriks uuringu teostamisel on Põltsamaa linnavalitsuse spetsialist Loreida Küppas. Alphex OÜ-d esindanud spetsialist Helen Käit lausus, et uuringu idee autoriteks on Põltsamaa linnavalitsus ning Põltsamaa vallavalitsus. Idee elluviimiseks alustati projekti kirjutamisest, mis leidis ka rahastamist ning alates möödunud aasta 1. septembrist on töö käinud.
Kõigi uuringute ja analüüside teostamise lõppeesmärgiks on ühise arengukava koostamine. Arengukava peaks valmima projekti lõpptähtajaks ehk 2011. aasta 14. veebruariks.
Koostööpiirkonna uuring
*Projekt sai pika ja lohiseva nimetuse “Põltsamaa linna ning ümbritsevate valdade baasil koostööpiirkonna loomine täiendavate ühiste avalike teenuste pakkumiseks ning teenuste kvaliteedi tõstmiseks“
*Küsimustikuga taheti teada, kui palju kasutavad Põltsamaa linna ümbruse valdade elanikud mitmeid linnas pakutavaid teenuseid.
*Vastuseid ankeetidele saadi 745 leibkonnalt.
*Enamiku vastanutest moodustasid Põltsamaa linna ja valla firmad ja elanikud.
*Uuring sai kaante vahele Alphex OÜ-s ja selle koostas sotsioloogiamagister Riin Hiieväli.
*Lisaks kolmele Jõgevamaa vallale osalesid projektis Kõo vald ja Kolga-Jaani vald Viljandi maakonnast ning Imavere vald Järva maakonnast
*Projekt läks maksma veidi üle miljoni krooni ning sellest 85 protsenti rahastati Norra ja Euroopa majanduspiirkonna toel
*Rahaliselt toetasid projekti võrdsetes summades ka Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald
iii
TOOMAS REINPÕLD
