Kõige rohkem on suvekoolis, nagu ikka, flöödiõpilasi: ligemale 80 esimese vahetuse noore hulgas on neid 22 ning neid õpetavad suvekooli ainus “kohalik” õpetaja Maria Krjukova ja Ann Õun. Klarnetit õpetab Vello Sakkos, saksofoni Olavi Kasemaa, tropetit Vallo Mänd, metsasarve Åge Korneliussen, kõiki ülejäänud vaskpille (trombooni, tuubat, baritoni jne) Tõnu Soosõrv ja löökpille Margus Tammemägi. Uustulnukaid nende hulgas polegi, küll aga neid, kes kaasa löönud esimesest suvekoolist peale.
“Esimeses vahetuses on vististi raskemgi õpetada kui teises,” arvas kõigil kaheteistkümnel aastal Põltsama suvekoolis olnud Eesti Muusikaakadeemia saksofoniõppejõud Olavi Kasemaa. “Algajatega tuleb kõigepealt hakata lahendama häälelisi probleeme. Ansambel on esialgu ikka üsna “karvane”. Ka jõukohast repertuaari pole algajatele lihtne leida.”
Ent samas tunnistab Kasemaa, et igasuvine algõpetuse probleemidega kokku puutumine on talle kui kõrgkooliõppejõule kõvasti kasuks tulnud: paljudest, keda ta akadeemias õpetab, tulevad ju õpetajad ning kui ta algõpetuses ette tulevaid vigu tunneb, oskab ta ka õpetada, kuidas neist üle saada.
Ka Rahvusooperi Estonia orkestrant Ann Õun on kaasa teinud kõik suvekoolid.
“Flötistid on tänavuses esimeses vahetuses eriti noorukesed ja algajad,” ütles Ann Õun. “Nii et ega me peale suhteliselt keerukate orkestripartiide selgeks õppimise millegi muuga tegelda jõuagi. Ja vaevalt et neile ähmiga kõik meelde jääb, mida ma neile räägin. Aga tundugu siis tehtav töö algul kuitahes tulutu, järgmisel aastal sama õpilasega kokku saades avastan alati rõõmuga, et midagi on mu möödunudaastastest õpetustest ikkagi külge jäänud.”
Eelkõige püüab Ann noortele muusikutele sisendada, et kui sel korral välja ei tule, siis tuleb järgmisel, ning et pilli harjutada tasub mitte sellepärast, et emale või õpetajale meele järele olla, vaid selleks, et ise kunagi musitseerimisest täit rõõmu tunda.
Kaalukad viljad
Et suvekooli ajalugu tõesti juba tosina aasta pikkuseks veninud, on korraldajatel ja õpetajatel võimalus juba kaalukaid vilju üles lugeda.
“Suvekooli kunagistest saksofoniõpilastest on näiteks Ivo Lille jõudnud Eesti Muusikaakadeemia doktorantuuri, Tallinna Muusikakeskkoolis õppiv Uku Kudu tulnud rahvusvahelisel konkursil laureaadiks ning Põltsamaalt pärit Danel Aljo lõpetas Eesti Muusikaakadeemia ja kavatseb end d?ässi alal täiendada Helsingis Sibeliuse Akadeemias,” ütles Olavi Kasemaa.
“Mõni andekas laps jääb just siin, suvekoolis kogenud õpetajatele silma ja saab neilt innustust muusikaga tõsisemalt tegelda,” lisas Põltsamaa muusikakooli direktor ja suvekooli eestvedaja Anne Kaus.
Tema sõnul käivitub suvekool tõrgeteta juba esimesel päeval, kuna õpetajad on “vanad kalad” ega vaja aega suvekooli elurütmiga harjumiseks.
“Esimese vahetuse lastele ütleme ka kohe ära, et niisama lustilaager meil ei ole, vaid siin tehakse kõvasti tööd,” ütles Anne Kaus. “Ning et huuled-hambad peavadki selle juures valusaks jääma ja kui jäävad, siis tuleb meie juurde hammaste kaitseks sigaretipaberit küsima tulla.”
Neile noortele, kes suvekoolis mitmendat korda, pole selliseid asju mõistagi rääkida vaja. Nemad teavad isegi, et suvekoolis kõva tööd tehakse. Aga sellele vaatamata on sinna tulla tahtjaid enamgi kui suvekool vastu võtta suudab.
“Seekord päästis meid suuremast ülerahvastumisest see, et ka Hollandi kontsertreisiks valmistuv Eesti Noorte Puhkpilliorkester just sel nädalal oma laagri korraldas,” ütles Anne Kaus. “Kuna nende laagergi toimub siinsamas Põltsamaal, täpsemalt ühisgümnaasiumi ruumides, siis tahtsid paljud noored ihust ja hingest mõlemal üritusel osaleda, ent otsustasime neile siiski karmilt ära öelda, sest ühelgi orkestriproovil ei tohi ükski tool tühjaks jääda.”
Magnetiks orkester
Orkestris mängimise võimalus ongi tegelikult üks suvekooli tugevamaid magneteid. Enamik suvekooli õpilasi on ju pärit väikestest muusikakoolidest, kus puhkpilliorkestrit ka kõige parema tahtmise juures võimatu moodustada. Suure orkestri koosseisus mängides saab aga musitseerimisrõõmu ja tunde, et asi hästi välja kukkus, ka kasinamate oskustega muusikaõppur. Kui meie teisipäeval Põltsamaal käisime, jäi meil igatahes üle ainult imestada, kuidas enamasti vaid paariaastase kogemusega muusikaõppuritest koosnev orkester pärast üht tervet ja kaht poolikut suvekoolipäeva nii kenasti mängida sai.
Orkestrit juhatab, nagu ikka, Põltsamaa suvekooli mõtte algataja, Norra Ski muusikakooli õpetaja Åge Korneliussen. Tema toob iga kord suvekooli kaasa ka värske ja noortele hästi “peale mineva” orkestrirepertuaari.
“Tegin hiljuti inventuuri ja avastasin, et kaheteistkümne aasta jooksul on suvekooli orkester ära mängitud oma 250 lugu,” ütles Anne Kaus. “Ja põnevat repertuaari on siit saanud vist kõik Eestimaa muusikakoolid.”
Viimastel aastatel on suvekooli ajal Põltsamaal käinud ka põnevaid külalisesinejaid. möödunud pühapäeval esines näiteks kultuurikeskuses Retuperä priitahtlike pritsimeeste puhkpilliorkester Soomest. See on orkester, mille esinemised on üles ehitatud showle ja tahtlikult valesti mängimise efektile.
Suvekooli enda orkester astub nädala jooksul õpituga üles kummagi vahetuse viimasel päeval. Nii et kes tänavuse esimese vahetuse orkestrit kuulata tahab, mingu homme kell 16 Põltsamaa kultuurikeskusse, kes tahab kuulata teise vahetuse orkestrit, mingu sinnasamasse täpselt nädal hiljem. Solistid ja ansamblid astuvad üles neljapäevaõhtustel kirikukontsertidel. Esimese vahetuse oma on täna õhtul kell 19, teise vahetuse oma tuleval neljapäeval samal ajal.
RIINA MÄGI
