|
|
Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskuses algab novembri lõpus koolitus, kuhu on maakonna igast vallast oodatud vähemalt üks-kaks inimest, kellest saaksid oma piirkonnas vabatahtliku töö eestvedajad. |
Heidi Paabort noorteühendusest Juventus ütles, et Põltsamaa noortekeskus on sattunud alati noortetööd vedama, sest esiteks on siin inimesi rohkem ja teiseks on see töö paljudele ka hobiks saanud. Nii on püütud oma teadmisi ja kogemusi ka teistega jagada.
Koostöövõimalusi katsetama
Kui Kodanikuühenduse Sihtkapital (KÜSK) kuulutas mullu välja vabatahtliku teemaga seotud rahastuse ning pakkus ühele esitatud projektile toetust, käis Paabort välja idee viia vabatahtliku töö inimesteni läbi nende, kel selle tööga juba kogemusi ning kes suudaksid ka ise teisi kaasa tõmmata ja kaasa mõtlema panna.
“Meie eesmärk pole jõuda igasse maakonna nurka, me soovime katsetada erinevaid koostöövõimalusi. Vabatahtlik töö mõjutab ka kogukonda, mitte ainult konkreetset inimest,” tõdes Paabort. Tema sõnul poleks tal mõtet minna näiteks Pala inimestele vabatahtliku tööst rääkima, sest seal teda lõpuni ei usutaks.
“Mul pole isiklikku sidet selle paigaga. Nad on kuulnud, et Põltsamaal läheb hästi, ehk teavad ka mõnd näidet, aga see paraku ei töötaks,” nentis ta.
Nii sündis uus idee leida igast omavalitsusest üks-kaks inimest, kes ise tunneksid, et vabatahtliku töö propageerimine ja vahendusisikuks olemine pakuks neile huvi.
Neljast moodulist koosnev koolitus
Nendele, kes sooviksid olla vabatahtlike töös eestvedajateks, ongi mõeldud järgnev neljast moodulist koosnev koolitus.
Kõigepealt peaksid inimesed kokku saades selgeks tegema, mis on vabatahtlik töö, kas nad saavad sellest ühtmoodi aru; kuidas võiks vabatahtlike töö mõjutada kogukonda ning mis selleks peaks oskama ja teadma. Aga sedagi, kuidas leida ja motiveerida teisi eestvedajaid. Inimene, kes kaasab teisi vabatahtlikke, peaks olema särav isiksus.
Koduseks ülesandeks saavad koolitatavad mõelda järele, mis võiks olla see aktsioon, mida ta oma piirkonnas korraldaks, kuhu ka teisi vabatahtlikke kaasab. Teise mooduli ajal tuleb ta tagasi ning saab teadmisi, kuidas projekt järk-järgult ellu viia.
Kolmandaks mooduliks peaks ta olema suutnud leida enda ümber meeskonna, kelle ta koolitusele kaasa toob. Neljas moodul puudutab peamiselt tagasisidet ning korraldatud ürituse analüüsi. See kõik peaks toimuma poole aasta jooksul. Ülejäänud poole aasta jooksul on koolituse läbinud inimene omavalitsuses kontaktisikuks vabatahtlikele.
“Meie koolitusele võiksid tulla kas noortekeskuse töötajad, külaseltside eestvedajad või lihtsalt need, kes tahaksid vabatahtlike koordineerijad olla. Loomulikult peaks neil olema eelnev kogemus, ilma selleta ei suudeta teistele selgeks teha, miks seda tööd on vaja,” lisas Paabort.
Vabatahtliku töö on vabatahtlik
Tema hinnangul pole kedagi võimalik sundida, sest — vabatahtliku töö ongi vabatahtlik. “Aga ta saab ühendust nende inimestega. Meie saame hoida andmebaase, millal ja kuhu ning keda oleks vaja. Me tagame, et tal on info ning ta on koolitatud. Teisisõnu – me tagame igas piirkonnas eeldused, et kui keegi tahab minna, siis ta teab, kuhu,” tõdes ta. Nii tekibki võrgustik.
Inimesed ei pea selleks Põltsamaale tulema, et vabatahtliku tööd teha. “Koordineerija pole keskus, vaid inimesed,” rõhutas Paabort. Keskuses on võimalik koolitusi läbi viia, kohapeal on olemas tehnika ja ruumid. “Me peame suutma oma tööga tagada, et abivajaja teaks, kust abi ja nõu saab,” nentis ta.
Heidi Paaborti hinnangul on inimestel vabatahtlikust tööst sageli vale arusaam. Enamasti seostatakse seda talgutega. Kui näiteks Põltsamaal kuulutatakse välja talgud, siis noortekeskuse ümbruses töötavad enamasti ka noored, kellele on oluline, et nende maja ümbrus oleks puhas ja korras. Kui Põltsamaa linn korraldas terviserajal talgud, siis sinna läksid eelkõige need, kes seda rada kasutavad. Nemad tunnevad sidet selle paigaga.
Talgud on üks vabatahtliku töö vorm. Vabatahtlikuna võib aidata laulu- ja tantsupidu korraldada, aga nende töö on vajalik ka olümpiamängudel ning jalgpalli maailmameistrivõistlustel.
“Vabatahtlik peab olema egoist ning mõtlema enda peale, et mida tema sellest saab. Kui ta ainult annab, siis see pole jätkusuutlik, sest inimene tunneb end ärakasutatuna. Kui teha asju südamega ja see töö sulle meeldib, on sellest kasu ka teistele, sest sa teed asju põhjalikult ja hästi. Vabatahtlikkus ei tähenda seda, et teed kellegi teise heaks alati tasuta tööd. Vabatahtlik töö on elu põhiväärtuste edasiandmine.”
Kui keegi tunneb, et tahaks tulla koolitusele ja olla oma kodukandis vabatahtlikele toeks, siis tasuks ühendust võtta aadressil info@nyjuventus.ee.
Üks võimalus elu paremaks muuta
SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) kodanikeühenduste konsultant Kersti Kurvits loodab, et koostöös noorteühendusega Juventus ja loodava vabatahtlike võrgustikuga saab tuua vabatahtliku tegevuse igasse Jõgevamaa omavalitsusse ja süvendada meis teadmist, et vabatahtlik töö on üks võimalus anda oma panus selleks, et elu meie ümber paremaks muutuks.
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusele on noorteühendus Juventus heaks partneriks, kes tuginedes oma pikaajalisele vabatahtlike kaasamise kogemusele, on enda kanda võtnud maakonna vabatahtlike koordinaatori ja vabatahtlike võrgustiku loomise.
Jõgevamaal vabatahtlik tegevus väga tuntud ja levinud ei ole. Eelmisel aastal läbi viidud maakonna mittetulundusühenduste uuring näitas, et ühendused kaasavad vabatahtlikena appi kõigepealt oma pereliikmeid, sõpru, sugulasi ja külaelanikke ning alles siis mõeldakse vabatahtlike kaasamisele laiemast ringist. Nii võivad aga pidevalt vabatahtlikena panustavad lähikondlased väsida ja mõnigi kogukonnale oluline sündmus korraldamata jääda.
i
HELVE LAASIK
