Britta Puusepp ja Marian Rõuk, esimene pärit Põltsamaalt ja teine Põltsamaa vallast Neanurmest, leidsid äriliselt vaba niši Mustvee linnast, avades seal väikeloomakliiniku. Mullu oktoobris asutatud ettevõte on tuult tiibadesse saamas.
Lähemas ümbruskonnas oli Mustvee ainus, kus sellel alal veel vaba nišš leidus. Et aga kliinik avati hilissügisel, polnud selle alguskuud just eriti roosilised. Aasta kõige porisemale ja pimedamale ajale järgnes kohe pakaseline talv. Britta meenutab, et kõige raskemateks kuudeks osutusid jaanuar ja veebruar, mil suures majas oli üpris külm.
“Normaalset küttesüsteemi majas pole ja ruumide temperatuur püsis kümne soojakraadi piires. Aga me pidasime Marianiga vastu ja praegu on hakanud juba paremini minema. Kuna kliinik on alles uus, on paljud seda alles avastamas,” räägib Britta. “Klientuur suureneb pidevalt, ehkki alguses oli kohalikul rahval raske mõista, miks peab selle eest raha maksma, kui veterinaar looma läbi vaatab.”
Mustvees on ka väga palju vene keelt rääkivaid elanikke. Britta vene keelt ei räägi, kuid selle korvab Mariani hea keeleoskus.
Kahe naise äriline koostöö sai alguse juhuse läbi. Kui Britta oma koeraga Mariani juurde Põltsamaa loomakliinikusse abi saama läks, tuli väga põgusalt jutuks ka idee, et koos võiks äri püsti panna. Idee leidis seda enam kõlapinda, et Brittal oli just plaanis oma eelmisest töökohast lahti ütelda. Neiu meenutab, et üsna pea oli ta juba Mustvees vaba äripinda otsimas. Tööjaotus ei tekitanud küsimusi. Marian kui elukutselt loomaarst jätkas vastloodud ettevõttes oma erialal ja Britta hakkas tegelema müügipoole ja majandamisega.
Ettearvamatud nii loomad kui nende peremehed
Varem on Britta tegelenud koertehoiuga. Kui inimene tahtis reisima minna ja tal polnud oma lemmikut kuhugi jätta, sai selle Britta juurde tuua. Samas meenutab noor ärinaine, et koertehoid oli küll tore asi, kuid ka seal võis tekkida ettearvamatuid olukordi. Kõik ettevõtmised sisaldavad ka riske ja ei laabu nii libedalt, nagu algselt plaanitud. Palju on ka agressiivseid loomi.
“Kord toodi koer kohale. Pererahvas oli juba jõudnud Pärnusse sõita, kui ma nendele helistasin, et tulgu tagasi ja viigu oma lemmik ära. Kui koer on nii agressiivne, et ma ei saa teda toast välja lasta ega jalutusrihma kaela panna, siis pole tema hooldamine reaalne,” räägib Britta.
Ette tuli ka juhuseid, kus koertehoidu toodud loomale oli vaja osutada arstiabi. Britta meenutab, et kord toodi talle koer kolmeks kuuks hoida. Kui loomale ka kuue kuu pärast järele ei tuldud, sai ta koeraomanike vanemate kaudu suure vaevaga kätte looma toiduraha ja tasu enda tehtud töö eest. Seejärel võtsid vanemad ka koera enda juurde. Britta tõdeb, et inimesi, kes oma lemmiku hoida toovad ja talle enam järele ei tule, on ette tulnud mitu.
Britta kasvatab ise labradori retriivereid. Osa loomi on praegu tuttavate juurde hoiule antud, kuid kaks elavad Britta kodus.
“Meil on olnud kaks pesakonda kutsikaid. Käime palju näitustel ja tõukatsetel,” räägib neiu, kes on kahel aastal kuulunud Eesti retriiverite tõuühingu juhatusse, tegutseb praegu seal registripidajana ja aitab kodulehekülge teha.
Mustvee “lemmikloomapark” on mitmekesine
Britta ja Mariani loodud Mustvee väikeloomakliinikusse pöördutakse väga mitmesugustel põhjustel abi saama. Kevadel esines koertel väga palju kärntõbe, sest metsad on linnale lähedal ning kährikud ja rebased kannavad tõbe ka koduloomadele. Esines ka mitmesuguseid viirushaigusi, kõrvalesti, kõhulahtisust ja nii edasi. Mariani käest tullakse abi otsima ka lehmade, lammaste ja hobuste haigestumise puhul. Kuid Mustvee kant pole ainus, kus Marianilt abi oodatakse. Kolmel päeval nädalas on veterinaar Põltsamaa vallas Kaavere Agro sigalate päralt.
“Mustvees pöörduvad minu poole koera- ja kassiomanikud, kuid ka suurte loomade pidajad. Oleme teinud suurloomade juurde mitmeid väljasõitegi. Samas on Mustvee loomade poolest väga mitmekesine ja eriline koht. Siin peetakse lambaid, tšintšiljasid, rotte, merisigu, palju puurilinde, kalu. Äsja ravisin väikest vesikilpkonna. Mustvee on silmaringi laiendav koht. Siin on hoopis teistsugused looma- ja linnuliigid, kui olid Põltsamaal. Siin puutusin esmakordselt kokku näiteks vuttidega,” räägib Marian.
Praegu on Mustvee loomakliinikus võimalik teha lihtsamaid operatsioone, kuid peagi saab kliiniku aparatuur saja tuhande krooni eest täiendust. EASile esitati projekt, milles taotleti stardikapitali, ning
Loomade tervis ärist tähtsam
“Ma arvan, et oleme koos Brittaga ärilises mõttes oma koha leidnud. Praegu pole me veel aastatki töötanud. Inimesed on väga tänulikud, et siiakanti loomakliinik loodi,” räägib Marian.
“Mina hindan loomaarstina kõige rohkem seda, kui ma saan inimesega selles mõttes “sina peale”, et ta hakkab mind usaldama ja hakkab rohkem jälgima oma lemmiklooma toitmist ning pöörab tähelepanu tervise profülaktikale,” tunnistab Marian, lisades, et sellest üksinda on vähe, et tema looma ravib. Kui looma õigesti ei toideta ega hoita, võib terviseprobleem korduda.
i
ÜLLE LÄTTE
