Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänava sõnul on muuseumil praegu 18 aktiivsemat abilist. “Enamik neist elab külades ja on uurinud kodupaiga möödanikku, koostanud teemakohaseid töid ja need muuseumi toonud. Mitmete aktivistide kaasabil on aga meile jõudnud vanaaegseid esemeid. Üheks huvitavamaks eksponaadiks, mis möödunud aastal Põltsamaal elava Kaido Mäe abiga meile jõudis, on kunagise Põltsamaa kino toolid, mille põhjadel mütoloogilise linnu fööniksi pilt. Kindlasti pakuvad paljudele huvi ka Rutikverest leitud Teise maailmasõja aegsed relvad, mille meie eksponaatide hulka jõudmisel oli märkimisväärne roll Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ajaloohuvilisel tööõpetuse õpetajal Urmas Kuusikul,” rääkis Tänav.
“Olen muu hulgas muuseumi toonud 1931. aastast pärineva Eesti lipu, mis oli kasutusel mu tädi kodus. Nõukogude võimu aastatel oli aga lipp varjamiseks Stalini pildi vahele keeratud,” rääkis koduloolane Vilja Roots Põltsamaalt. Omalaadse saatusega lipu tõi ta muuseumi 2004. aastal, mil tähistati sini-must-valge lipu 120. aastapäeva ja muuseumis seati üles teemakohane näitus.
“Põltsamaa muuseumil on oma sõber peaaegu kõikides ümberkaudsetes külades, näiteks Loniida Bergmann Võisikul, Ninella Joost ning Lea ja Väino Jaakus Pisisaarel, Hans Karro Palgimäel,” rääkis Vilja Roots.
Rutt Tänav märkis, et muuseumisõbrad otsustasid, et hakkavad muuseumis uuel aastal muuseumis kokku saama kord kuus. “Koduloohuvilistel inimestel on kahtlemata omavahel huvitav vestelda ja vahetada kogemusi, kuidas muuseumile paremini abiks olla, ” lausus muuseumi juhataja.
JAAN LUKAS
