Möödub 10 aastat muuseumi asutamisest Põltsamaal ja sel puhul vaadatakse tehtule tagasi.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul on muuseum oluline paik nii piirkonna enda kui ka külaliste jaoks.
“On hea, et muuseum on meil olemas ja et see on liidetud ka turismiinfopunktiga,? tõdeb Aiaots, tänades kõiki neid entusiaste, kellel kümme aastat tagasi oli usku ja tahet, et muuseum Põltsamaal taastada.
Muuseumi aastapäeva peakorraldaja Rutt Tänava sõnul on ettevõtmist rahaliselt toetanud Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp.
Pidupäeva kava
Tänased juubelipidustused algavad muuseumis kell 13 tervituse ja kavatutvustusega. Barokkmuusikat saab mitmel korral vahepaladena kuulda EELK Põltsamaa koguduse plokkflöödiansambli esituses.
Võitlusest muuseumi loomise pärast räägib üks selle eestvedajatest, Põltsamaa Muinsuskaitse Seltsi looja Tiiu Pihlakas.
Põltsamaa Muuseumi juhataja Rutt Tänav annab ülevaate muuseumi 10-aastasest tegevusest ja esitleb raamatut “Põltsamaa Muuseumi Toimetised ? Põltsamaa lossi sees ja ümber?.
Umbes kella 15 paiku saab nautida barokktantsu ansamblite ?Saltatores Revaliensis? ja ?Rondellus? minikoosseisu esituses, kell 15.30 näidatakse filmi muuseumi avamisest 10 aastat tagasi, mille on teinud Heino Sutting.
Kell 16.15 tutvustavad kuraatorid Vilja Roots ja Lea Teedema muuseumis näitust “Koolid Põltsamaa kihelkonnas?. Umbes kella 17 paiku tehakse ühine jalutuskäik Kuningalinnas ? heidetakse pilk kirikule, Kiriklasaarele, Roosisaarele, Veski tänavale, Kirikumäele ja Parvei sillale. Need, kes soovivad veeta Põltsamaal ka õhtu, saavad nautida ka kell 19 kirikus algavat orelikontserti.
Legendid on oodatud
Rutt Tänava kinnitusel soovib muuseum tänada kõiki neid, kes selle loomisele ja kestmisele on oma hingejõuga kaasa aidanud. Ta loodab, et kohale tulevad ka mõned niisugused värvikad linna aukodanikud, keda saab pidada lausa elavateks legendideks.
“Elle Reeder on kahtlemata üks suur legend ja tema loodetavasti tuleb,” lubab Tänav.
“Üks osa Elle legendist on kokandusalane ja seostub paljudele eelkõige “Vaata kööki? saadetega. Veelgi huvitavam on aga asjaolu, et ta töötas Pätsi ajal Kloostrimetsa talus ja oli seal ka sel ajal, kui president Päts ära viidi.? Oodatud on ka eluaegne puhkpillimuusikamees, dirigent Lembit Vink, kes on samuti Põltsamaa linna aukodanik. “Tema teine legend on see, et ta on soomepoiss. Sellest ei teadnud me kaua aega midagi, see tuli ju nüüd alles hiljem välja,? selgitab Tänav. Lahkunud väärikatest ja värvikatest tõstab Rutt Tänav esile eelkõige Herbert Kuurmet, kelle teene on Põltsamaa kiriku taastamine Eestile väga raskel ajal ja koguduse truu teenimine pikki aastaid.
Põltsamaaga seotud ajalooliste suurkujude nimekiri on aga nii aukartustäratavalt pikk ja elu siinkandis läbi aegade olnud äärmiselt ärgas ja vilgas.
Lääne-ida suunaline tee
Nii Põltsamaa Muuseum kui ka Turismiinfopunkt kuuluvad Põltsamaa linnale ja imekombel suudab väikelinn neid ka hallata.
“Küllap linnaisad ja -emad mõistavad, et Põltsamaa on nii rikka ajalooga piirkond, et meil lihtsalt ei sobiks olla ilma muuseumita. Väga paljud omavalitsused, ka väga väikesed, saavad aru, et ühe piirkonna identiteedi küsimus on, et neil oleks oma ajaloomuuseum, et kuskil peaks nende minevik olema kirjas ja ka näha,? selgitab Tänav, kes on viimased kaheksa aastat Põltsamaa Muuseumi külastavatele inimestele kohalikku ajalugu jutustanud. Muuseumi külastab Tänava kinnitusel 9 – 10 tuhat inimest aastas. Sageli tuleb organiseeritud ekskursioonigruppe, mõnikord on õu hommikul lapsi täis. Kuigi tänapäevased jõujooned ja käigurajad on pisut teised kui möödunud sajanditel, on Põltsamaa praegugi see punkt, mida ikka läbitakse, kui liigutakse kas läänest itta või lõunast põhja.
“Neid teid on olnud mitmeid. Üksjagu oluline oli hoopiski laevatee: 16. sajandi keskpaigani oli Emajõgi laevatatav Peipsi järvest Pärnu lahte. Nii sai Pärnust ka laevaga Põltsamaale tulla ja see polnud väga pikk teekond,? jutustab Tänav.
Kuigi Põltsamaa on ajalooline vana Viljandimaa, on muuseumi juhataja sõnul väga vana ja oluline ka Jõgeva maantee, sest see ühendab Põltsamaad Laiusega. “Kahel pool on sood ja see tee on keskel. See on Kesk-Eestis ainukene lääne-ida suunaline tee, kuigi tänapäeva liikluse juures seda enam ehk nii ei tajuta,? kinnitab Tänav.
Oberpahlen, kuningalinn…
Põltsamaa ajalugu on väga vana ja väärikas. Siinne ordulinnus valmis 1272. aastal ja kandis Oberpahleni nime. See tulenes Pala jõe nimest, mida Pärnu jõkke suunduv Navesti jõgi muinas- ja keskajal kandis. Linnus aga paiknes selle jõe ülemjooksu lähedal ? sellest siis Ülem-Pala ehk Oberpahlen.
16. sajandil rüüstati Põltsamaad korduvalt. ?1502. aastal muutsid Vene vallutajad selle varemeteks. Ka 1558. aastal langes loss venelaste rüüstamise ohvriks,? seisab kirjas Helle Kulli ajaloovihikus.
Põltsamaa on olnud ka Liivimaa kuningriigi pealinn, sest 1570-1578, kui Liivimaa kuningriigi valitsejaks oli hertsog Magnus, olevat ta elanud Kuningamäel paiknenud hoonetes.
Poola ajal (1582?1621) oli Põltsamaa staarostkonna keskus. Põhjasõja ajal purustasid venelased 1703. aastal linna uuesti.
Linnaõigused sai vana ja väärikas Põltsamaa alles 1926. aastal. Kuna Tartu-Tallinna maantee käis Eesti Vabariigi ajal läbi Põltsamaa linna, läks hästi ka kolmel hotell-restoranil ja viiel kohvikul. Põltsamaal ilmus siis ka kolm nädalalehte.
Teises maailmasõjas lõhuti linna taas. Hävis ligikaudu 75 protsenti hoonetest.
JAANIKA KRESSA
