Põltsamaal peeti Eesti meistrivõistlused maadluses õpilastele, kus kohalik klubi tuli kokkuvõttes teiseks.
Võistluste peakorraldaja, Põltsamaa tuntud maadlustreeneri Arved Külanurme sõnul on kujunenud traditsiooniks, et Põltsamaal kui ühes praeguses tuntud noormaadlejate kantsis õpilastele meistrivõistlused korraldatakse. Mingil määral omab kohavalikul tähtsust ka Põltsamaa asukoht keset Eestit. Paaril korral on neid jõukatsumisi ka Põlvas korraldatud, kuid seda Kagu-Eesti nurka peetakse kaugeks.
“Asukoht ja võistluste normaalne korraldus on need tegurid, mis on õpilaste maadlusvõistlused mitmetel aastatel Põltsamaale toonud,” lausus Arved Külanurm. Tuleval aastal korraldatakse neljas vanuseklassis (täiskasvanud, juuniorid, kadetid ja õpilased) läbi viidavast vabamaadluse võistlusest kolm samuti Põltsamaal.
Tüdrukute osavõtt rekordiline
Seekordsetel meistrivõistlustel osales kokku 150 12-15 aastast võistlejat, nende seas 123 poissi. Poisid võistlesid kolmeteistkümnes ja tüdrukud neljas kaalukategoorias.
Vaatamata sellele, et tüdrukuid oli võistlemas mitu korda vähem kui poisse, oli nende arv ometi rekordiline kogu seniste õpilaste meistrivõistluste ajaloos. Ühtekokku osales Põltsamaal peetud õpilaste meistrivõistlustel vabamaadluses 26 poiste- ja 14 tüdrukutevõistkonda 28 erinevast spordiklubist.
Arved Külanurme sõnul oli ka seekordne võistluste tase väga tugev. “Pühapäeval toimunud maadlusvõistlused polnud mingi rahvaspordiüritus, vaid tegemist oli Eesti meistrivõistlustega,” rõhutas treener.
Põltsamaa leppis teise kohaga
Põltsamaa maadlejate tulemusi hinnates lausus Arved Külanurm, et kui pool auru läheb korraldamise peale, siis teine pool ehk võistlustulemused sellest mingil määral kannatavad. “Selles, et me klubide arvestuses kolme hulka tuleme, polnud kahtlust, ent loomulikult lootsime esimeseks tulla. Seekord nii ei läinud ja pidime teise kohaga leppima,” lausus Külanurm. Võitjaks osutus Viljandi Tulevik.
Treeneri sõnul ei olnud Põltsamaa maadluspoistel seekord loosiõnne, mis on maadlusvõistluste puhul äärmiselt oluline. Eesti tuntud maadleja Heiki Nabigi tuli kunagi maailmameistriks just tänu sellele, et tal vedas loosiga. “Järgnevatel võistlustel Heiki Nabi enam “pildile” pole pääsenud,” märkis maadlustreener.
Kolm meistritiitlit jäi koju
Sellegipoolest tõid Põltsamaa poisid kolm meistritiitlit Põltsamaale. Esmakordselt tuli Põltsamaa maadlusklubi esindajana Eesti meistriks kehakaalus kuni 32 kilogrammi Termet Ploovits. Esmakordselt sai meistritiitli omanikuks kehakaalus kuni 53 kilogrammi Põltsamaa maadleja Hendrik Orion. Õnnestunult kaitses oma eelmise aasta meistritiitlit kehakaalus kuni 38 kilogrammi Põltsamaa noormees Marek Kütt. Paraku ei suutnud kehakaalus kuni 59 kilogrammi eelmise aasta meistritiitlit kaitsta Aimar Andruse, kes jäi tasavägises finaalis alla oma ammusele rivaalile Mario Mägisalule Vändrast. Meistritiitli kaitsmisega ei saanud hakkama ka Põltsamaa noormaadleja Kaimo Aljas, kes võistles kehakaalus kuni 47 kilogrammi ja jäi seal viiendaks. Kaimole sai treeneri sõnul saatuslikuks just ebaõnn loosimisel.
Arved Külanurm tõdes, et Eesti meistrivõistlused on tegelikult ka raha teenimise võistlused. Rahalist toetust saab maadlusklubi väljateenitud medalite pealt, selline süsteem kehtib maadluses ainult Eesti meistrivõistluste kohta. Maadlustreenerit üllatas tänavustel meistrivõistlustel Viljandi maadlusklubi arvukas esindus. Võistlema oli tulnud 17 maadlejat Põltsamaa kaheksa vastu. Treeneri sõnul lootis Viljandi hea loosiõnne peale ja nii juhtuski.
Nõrgalt esines seekord Kohtla-Järve võistkond, kes on tavaliselt esimese kolme hulka jõudnud. Ka Jõgeva võistkonnal võinuks Külanurme hinnangul paremini minna.
Arved Külanurmel jääb vaid loota, et aasta pärast ka tüdrukud medalikohtadele jõuavad.
Kikkas soovib võistelda olümpiamängudel
Juba aastaid korraldatakse Soomes maadlusvõistlust Helsinki Open. Tänavu võistlesid seal esmakordselt naismaadlejad. Sellel osales ka Põltsamaa parim naismaadleja, juunioride maailmameister Johanna Kikkas.
Ta saavutas Soomes kehakaalus kuni 63 kilogrammi teise koha.
“Kolme vastast õnnestus mul seal võita. Samas kehakaalus oli seal kohal tugev naismaadleja Lätist, kellele ma finaalis alla jäin. Minu eesmärk oli sellel võistlusel kontrollida oma sportlikku vormi ja saada selgust, milliseid vigu ma veel teen ja mida annaks paremini teha. Praegu mul veel suuremaid võistlusi tulemas ei ole ning selle aasta lõpuni võib rahulikumas tempos tegutseda. Veebruari alguses tahan osaleda Eesti meistrivõistlustel täiskasvanutele. Ma pole maha matnud ka lootust olümpiamängudele pääseda. Selles mõttes on minu jaoks väga tähtsad eelseisvad kvalifikatsiooniturniirid ja Euroopa meistrivõistlused. Selle aasta lõpus võin veel rahulikult toimetada, kuid alates järgmisest aastast tuleb mul taas väga tõsiselt treenima asuda,” rääkis Kikas.
i
TOOMAS REINPÕLD
