Põltsamaa lossikompleksis on mitmel korral jõutud peaaegu niikaugele, et remonditööd on kohe-kohe algamas, ent ikka on miski otsustaval hetkel viltu vedanud. Viimati luhtusid lootused seoses Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (
Kunagi aastate eest pani keegi põltsamaalane oma mõtted Põltsamaa linna kohta kirja pikkade värsiridadena, kus muu hulgas oli öeldud enam-vähem nii: “Me ordulossil silmad on vees, oh millal küll tuleb see ehitaja mees.” Nende ridade kirjapanemisest on möödunud mitu aastakümmet, ent Põltsamaa lossivaremetes pole ulatuslikumaid taastamistöid ette võetud.
Tegevjuhi palkamiseks pole linnal raha
Viimasel Põltsamaa linnavolikogu istungil vastas linnavolikogu liikme Toivo Peetsi arupärimises esitatud küsimustele antud teemal Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. Arupärimises tunti huvi, mitu liiget on sihtasutuse Põltsamaa Lossi Arendus nõukogul ja kui kaua kestavad nõukogu ja juhatuse liikme volitused. Aiaotsa sõnul koosneb sihtasutuse nõukogu kolmest kuni viiest liikmest, kelle volitused kestavad kolm aastat. Põltsamaa linnavolikogu otsusega 2010. aasta 30. juunist on nimetatud sihtasutuse Põltsamaa Lossi Arendus liikmeteks Margi Ein, Anti Orav, Raivo Suni, Andres Vään. Sihtasutuse liikmete volitused algasid 2010. aasta 1. juulist ja lõpevad 2013. aasta 30. juunil. Raivo Suni on sihtasutuse nõukogu liikme kohustustest vabastatud käesoleva aasta 10. oktoobrist. Sihtasutuse nõukogu uueks liikmeks valiti Terje Trei.
Arupärimises sooviti teada sedagi, miks pole siiani hakatud otsima sihtasutusele tegevjuhti, kelle ülesandeks oleks Põltsamaa lossikompleksi kui vaba aja sisustamise paiga, kultuuri- ja turismiobjekti väljaarendamine ning turundamine.
Jaan Aiaotsa sõnul pole sihtasutuse tegevjuhti tööle võetud, sest selleks puudub raha. Seni on lossikompleksiga tegelemisel panustatud peamiselt erinevatesse projektidesse. Paraku ei rahuldanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus viimast Sihtasutuse Põltsamaa Lossi Arendus rahataotlust.
Linn üksi ei suuda lossi korda teha
Jaan Aiaots lausus, et 120 projektist üle Eesti, mis sellesse meetmesse esitati, ei leidnud ükski rahastamist. Linnapea sõnul ei näe ta võimalust rahastada Põltsamaa linna eelarvest lossikompleksi ehituslikke töid. Hädapärase raha saamiseks on arutatud võimalust müüa kõigile Põltsamaa lossihoovi sisenevatele inimestele pilet, mille maksumus võiks olla kaks eurot. Jaan Aiaots ei pea seda mõistlikuks ideeks, sest sel juhul käiks lossihoovis veelgi vähem inimesi.
Jaan Aiaotsa sõnul otsitakse hetkel inimest, kes hakkaks tööle Põltsamaa muuseumi juures, seal on sellele inimesele töötasu Põltsamaa linna poolt ette nähtud. Kindlasti tuleb muuseumi juurde tööle asuva inimese tööülesanded üle vaadata.
Euroliit kultuuripärandi säilitamist veel ei toeta
Arupärimises tunti huvi sellegi vastu, kas Põltsamaa lossikompleksi torn koos seda ümbritsevate hoonetega on määratud kokkuvarisemisele. Põltsamaa linnapea sõnul on Põltsamaa lossikompleks muinsuskaitse all ja muinsuskaitsjad otsustavad, kas üldse või kuhu ehitada lagunevatele hoonetele kaitseks katus, millisest materjalist see katus peaks olema ja millal see tuleks ehitada. Lossitornil praegu katust ei ole.
Aiaotsa sõnul on ta tänulik neile, kes hiljutise kultuuriministri Jõgevamaa-visiidi käigus ministri ka lossikompleksi kutsusid. Linnapea kinnitusel pole lossikompleksis ammu käinud ministrit, kes selle kui terviku vastu huvi tunneks.
Jaan Aiaotsa sõnul tuleks püstitada küsimus, kas Põltsamaa lossikompleks on ainult Põltsamaa linna omand või kuulub see kui muinsuskaitseline objekt osaliselt riigile. Euroopa Liidu rahastamissüsteemi põhimõtetesse ei ole sisse kirjutatud kultuuripärandi säilitamise meedet. Kultuuriminister Rein Langi kinnitusel võitlevad Euroopa Liidu kultuuriministrid selle eest, et EL järgmisel finantsperioodil ka selline meede oleks.
Kivid kukuvad jätkuvalt
Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektori Sille Raidvere sõnul on nad Eesti Muinsuskaitseameti juhi Kalev Uustaluga arutanud Jõgevamaa prioriteetsemate ajaloomälestistega seotud probleeme. Muinsuskaitseameti peadirektor on esitanud kultuuriministeeriumile Jõgevamaa ühe prioriteetse objektina Põltsamaa lossivaremed koos vallikraaviga. Kultuuriministeeriumi tegevuskava kogu Eesti prioriteetsete mälestiste osas pole veel täpsustunud.
Jaan Aiaots pöördus Põltsamaa linnavolikogu liikmete poole ja kutsus neid üles andma teada kõikidest võimalikest projektidest, kust oleks võimalik saada raha Põltsamaa lossikompleksi seisukorra parandamiseks. Linnapea sõnul tuleb edaspidi hakata lossikompleksis toimuvate suurürituste ajal veelgi rangemaid piiranguid rakendama, sest selle ehituslik seisukord muutub järjest halvemaks. “Vaadake ise, kivid ju lausa kukuvad,” nentis linnapea murelikult.
i
TOOMAS REINPÕLD
