Sihtasutuse Põltsamaa Lossiarendus uus juhataja on tegelenud aktiivselt ka lossihoovi turundamisega ning loodab, et saab sel moel sinna rohkem külastajaid. Sõlmitud on kokkulepe Soome turismifirmaga Matkavekka. Suurem turistide arv annaks ka lossikompleksis tegutsevale restoranile suvisel ajal rohkem tööd ja teenistust.
Alates käesoleva aasta veebruarist töötab sihtasutuse Põltsamaa Lossiarendus juhatajana Aare Järvik, kes põhitöö kõrvalt Puurmani vallavolikogu juhib. Viimasel Põltsamaa linnavolikogu istungil andis ta ülevaate sellest, millised muutused tema ametiaja jooksul Põltsamaa lossikompleksiga seotud tegevuses on toimunud ja millised on tulevikuplaanid.
Aare Järviku sõnul istusid tema ametisse asumise ajal mitmed lossikompleksis tegutsevad rentnikud piltlikult öeldes kohvrite otsas, sest lossikompleksi haldaja esindajaga olid suhted halvad. Aare Järvik asus tegutsema selle nimel, et pingeid leevendada ja keerulisest olukorrast välja tulla. Praeguseks on olukord oluliselt paranenud, kuid samas mõistab ta, et temast oleneb vähe, kui suhted rentnikega ei toimi.
Restoran sai uue hingamise
Kevadel asuti korrastama lossihoovi tantsupõrandat, remonditi pinke, uue ilme sai linnuse värav, osaliselt remonditi hoonete katuseid ja vintskappe. Aare Järviku sõnul kavatseb ta koostada muinsuskaitseametile projekti, mille abil soovitakse muuta ohutumaks lossimüüre ning parandada seni remontimata jäänud kolm vintskappi.
Et tegevust lossikompleksis elavdada, otsustas sihtasutuse nõukogu Aare Järviku ettepanekul anda rendile sealse restorani, mis on Järviku kinnitusel nüüdseks saanud uue hingamise. Nüüd seisab aga toitlustusasutusel ees keeruline aeg, sest kütteperiood on alanud.
Sihtasutuse juhi sõnul on plaanis projekteerida linnuse väravahoone, kus võiks leida endale ruumid muuseum ning mille arvelt ka sihtasutus oma tegevust saaks laiendada. Selleks on ta esitanud taotluse Põltsamaa linnale. Väravahoone projekteerimine maksab 10 000 eurot.
Kaasates ettevõtjaid ja teisi aktiivseid linnakodanikke, on plaanis rajada lossihoovi laste mänguväljak. Järvik on võtnud hinnapakkumisi ning teab, palju see maksma läheb.
Omanäoline šlaagrifestival
Uue hooaja kultuuriüritustest on praegu veel vara rääkida, kuid linna kultuurijuhid on mõned kuupäevad siiski juba broneerinud. Palju on räägitud ja arutletud selle üle, milline võiks olla Põltsamaale iseloomulik ja omanäoline kultuurisündmus ja mõningaid ideid on ka Aare Järvikuni jõudnud.
Praegu on olemas kokkulepe muusikamänedžeri Peeter Kaljustega, kellega koostöös plaanitakse korraldada lossihoovis 18. juulil šlaagrifestival. Samuti on lossihoov broneeritud 10. juuliks, kui siia tuleb esinema Saksa bänd “Bad Boys Blue”. Koostöö jätkub ka Eesti Kontserdi, Eesti Kultuurkapitali ja Helikunsti Sihtkapitaliga. Plaanis on korraldada kontserte nii muusikakoolis, kirikus kui lossikompleksis tegutsevas restoranis.
Osa pinnast ootab rentnikke
Sihtasutuse Põltsamaa Lossiarendus juhataja sõnul on asutuse võlad likvideeritud, kuid rahanappuse tõttu pole võimalik väga suuri ettevõtmisi korraldada. Aare Järvik kutsus ka Põltsamaa linnavolikogu liikmeid mõtlema, milline võiks olla Põltsamaa lossikompleksi tulevik.
Linnavolikogu liige Guido Pook oli Aare Järvikule esitanud volikogu IRL fraktsiooni poolt küsimused, millele sihtasutuse juht ka kohe vastused andis. Esmalt huvitusid linnavolikogu liikmed sellest, kuidas toimub lossikompleksis asuvate ruumide kütmine ja kas selleks on olemas lepingud. Lossikompleksi köetakse samas kõrval asuva Põltsamaa Felixi katlamajast ning leping selleks on sõlmitud seitsmeks kuuks. Järviku sõnul otsustavad nad esimeste küttearvete põhjal, kuidas edasi tegutseda. Tunti ka huvi, kui suur on lossikompleksi ruumides kogu väljarenditav pind ja kui suurt osa sellest reaalselt kasutatakse. Lossikompleksi rendipinna suurus on orienteeruvalt 1600 ruutmeetrit ja sellest on välja renditud umbes 1300 ruutmeetrit. Rentnikku pole praegu pinnal, kus varem tegutses Lossipagar OÜ. Huvilisi on seal käinud, teiste seas üks koduõlle tegija ning üks fotokunstiga tegelev inimene. Vabade ruumidega on käinud tutvumas ka kohalik kultuuri- ja käsitöövaldkonnas tegutseja, kuid ühtegi konkreetset kokkulepet veel sõlmitud ei ole.
Kütteperiood – suurim murelaps
Linnavolikogu liikmed tundsid huvi, milline on lossikompleksi kõige suurem mure. Järviku sõnul on kõige suuremaks mureks eelseisev kütteperiood. Kõige keerulisem on olukord restorani osas, kus 1600 ruutmeetri suurusest rendipinnast on söögikoha hallata 490 ruutmeetrit.
Taheti ka teada, kui hea on koostöö kõigi lossikompleksi rentnike vahel, kas suudetakse ühiselt kogu kompleksi arendada ning kas muuseumi ühendamine sihtasutusega annaks positiivse tulemuse.
Pöördudes tagasi oma ettekande alguse juurde, tõdes Järvik, et veel aasta alguses lahkumisplaane pidanud rentnikud on kohvrid uuesti lahti pakkinud ja suhted on praegusel hetkel nendes asutustes tegutsevate inimeste vahel päris head. Asutuste esindajad saavad omavahel regulaarselt kokku ning arutlevad, kuidas edasi minna. Samas tõdes Järvik, et ei oska öelda, kas sihtasutuse ja muuseumi ühendamine oleks kasulik või mitte.
Küsimusele, kuidas arendada Põltsamaa turismi nii, et sihtasutus saaks täita oma eesmärki, ja kuidas kasutatakse sihtasutuse raha, vastas Aare Järvik, et teab, millises seisus on kogu maakonna turism. Praegu käib selle korraldamine Jõgevamaal suures osas läbi sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism. Järviku sõnul on seda teemat arutatud ning mõeldud sellele, et ehk peaks turisminduse arendamisega rohkem kohapeal tegelema. Rahast rääkides kinnitas ta, et seda püütakse kasutada võimalikult otstarbekalt.
Mõeldakse oma katlamajale
Oma katlamaja rajamise küsimus võib lähiajal tõstatuda, sest Felixist lossikompleksi suunduvad küttetrassid asuvad selle territooriumi all, mis on plaanis võõrandada. Kui territooriumile tekib uus omanik, ei ole teada, kuidas temaga kokkuleppele saadakse. Oma katlamaja tarbeks on ruumid olemas, ehkki on olnud juttu sellestki, et sinna võiks sepikoja rajada.
Linnavolikogu liige Merle Mölder tundis huvi, kas rentnikel on võimalik tarbitavat soojahulka reguleerida. Samuti huvitus ta sellest, kes maksab lossikompleksis tehtavate remonditööde või ka avariiolukordade likvideerimisel tehtavate tööde eest. Remondi- ja avariitööde osas on kokku lepitud, et arved tasub rendileandja ja seda tehakse osaliselt koostöös rentnikega: rentnik võib näiteks hankida vajalikud materjalid.
Paraku rentnikud ise radiaatorite temperatuuri reguleerida ei saa ja on kokku leppinud, et kütmist reguleerib sihtasutuse juhataja vastavalt ilmale, püüdes hoida temperatuuri võimalikult minimaalsel tasemel.
Linnavolikogu liige Margi Ein tundis huvi, kas oleks otstarbekas ühendada sihtasutus Sõpruse Park ja sihtasutus Põltsamaa Lossiarendus. Aare Järviku sõnul võiks sellise sammu astuda, ehkki möönis, et ei tunne Sõpruse pargiga seotud temaatikat kuigi hästi.
i
TOOMAS REINPÕLD
