Põltsamaa lossihoovis saab reedel ja laupäeval head muusikat nautida

Seitse aastat kestnud Põltsamaa lossihoovi kontsertide traditsioon ähvardas katkeda, kui mullu Põltsamaa muusikapäevad ära jäid. Eesti Kontserdil ei jätkunud ürituse jaoks enam aega ja Põltsamaa linnavalitsus jäi korraldamismurega üksi. Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõuniku Andrei Atshkasovi sõnul ei tohtinud traditsioon katkeda.

?Töötasime möödunud sügisest tänavuste lossihoovi kontsertide kava kallal juba koos Tallinna Filharmooniaga,? kinnitas ta. Tallinna Filharmoonia tegevdirektor Jüri Leiten ütles, et temale on Põltsamaa lossihoov tuntud kontserdipaik. ?Oleme ka varem leidnud Põltsamaale artiste, aga a-st ü-ni nagu tänavu pole me loosihoovi kontserte tõesti varem organiseerinud,? tõdes ta.

Kahel päeval kolm kontserti

Tallinna Filharmoonial on varasemad kogemused pealinna Raekoja platsil korraldatud kontsertidega, sellepärast julges kollektiiv ka Põltsamaa jaoks uute ideedega välja tulla. ?Kogu tehnikat üheks päevaks lossihoovi üles panna on ikka üsna suur luksus, pakkusime välja kõigepealt kahe kontserdipäeva idee ehk kolm kontserti erinevatest muusika valdkondadest. Et kontsertide peatoetajal Põltsamaa Felixil on olemas vahuvein Fest, mis sobib suurepäraselt kokku muusikapidustustega, miks siis mitte ühendada meeldivad jooned ja nii sündiski Põltsamaa Fest. Loodame, et tulevikus jääb see bränd Põltsamaal kestma,? rääkis Leiten.

Põltsamaa lossi hoovis on muusikapäevadel esinenud professionaalid, stiilid on aastati olnud küll erinevad, kuid põhimõtteliselt on tegemist olnud tõsisema muusika kontsertidega. Jüri Leiteni hinnangul peaksidki Põltsamaa lossihoovi kontserdid jääma ikkagi klassikalise muusika päralt. Moevooludega kaasajooksmine võiks tema sõnul muusikapäevade mainet kahjustada.

Tänavu koostati kolm kava ? maailmamuusika, klassikaline muusika ja dzäss. Leiti ka väga huvitavad ja omapärased esinejad.

Reedene kontsert ?Tango nuevo? sai tõuke Villu Veski ja Tiit Kalluste Argentiinas käigust. Jüri Leiteni sõnul veetsid meie muusikud kaugel Argentiinas mitu kuud, kogusid kohalikku muusikat, lõid ka ise Argentina mõjudega palasid ning tutvusid sealse ilmakuulsa muusiku Astor Piazzolla lapselapse Daniel ?Pipi? Piazzollaga.

Eesti muusikakultuuri jaoks on märkimisväärne, et loodi sild kahe nii kauge maa vahel.

Lisaks muusikale näevad reede õhtul Põltsamaa lossi hoovi tulnud videoinstallatsiooni Argentiinast ja muusikutest. Pildid Argentiina tavaelust vahelduvad kolmel suurel ekraanil kontserdi live-ettekandega. Videoekraanid jäävad lossihoovi ka laupäevaks, et kaugemalistujad näeksid laval sündivat detailselt.

Romantiline reis Hiinast Itaaliasse

Laupäeva esimene kontsert on maestro Eri Klasi päralt. Tallinna Filharmoonikud korraldavad tema juhatusel ja maailmakuulsa koloratuursoprani Dilberi kaasabil romantilise reisi Hiinast läbi Armeenia, Ukraina Itaaliasse.Hiinast pärit Dilber on tuntud solist, kes pool aastat elab ja töötab ning esineb Euroopas, sealhulgas ka Skandinaavias ning pool aastat Hiinas ja Lõuna-Aasias. Kava on koostatud tuntud aariatest, mõned esitab laulja ka hiina keeles.

Vahepeal mängitakse samuti tuntud, kuid siinkandis täiesti teenimatult ununenud helilooja Aram Hatshaturjani muusikat ballettidest ?Spartacus? ja ?Gajane?. Veel esitab orkestri kontsertmeister Harri Traksman viiulil intermetso Pietro Mascagni ooperist ?Talupoja au?.

Pärast klassikakontserti ja peagu tunniajalist vaheaega, kui lossi hoovis pakutakse külalistele vahuveini Fest, ehitavad töömehed lava umber. Sümfooniaorkestri asemel tuleb rahva ette Eesti dzässorkestrite lipulaev Estonian Dream Big Band, kus mängivad meie tuntud dzässmuusikud Raivo Tafenau, Ain Agan, Meelis Vind, Jaak Ozerov ja paljud teised. Teine kontsert on pühendatud maailma esikümnesse kuuluva dzässikorüfee Count Basie 100. sünniaastapäevale.

Kohale tuleb vanameister Dennis Rowland

Jüri Leiten rääkis, et kui neil tuli idee tähistada Count Basie 100. sünniaastapäeva just täpselt õigel päeval, otsis ta Ameerikast üles oma kunagise koostööpartneri Dennis Rowlandi.

?Dennis Rowland on töötanud koos Count Basie orkestriga seitse aastat. Ta on esinenud ka koos kuulsa lauljatari Ella Fizeraldiga, praegu tuntud küll rohkem kui muusikali- ja teatrisolistina. Ta on väga energiline showmees. Rowland esines koos Estonian Dream Big Bandiga orkestri esimesel kontserdil1998. aastal. Meie orkestrist jäi vanameistril väga hea mulje. Kui ta jaanuaris kuulis, et kavatseme 21. augustil tähistada Count Basie 100. sünniaastapäeva, ja tal tol ajal veel muid esinemisi polnud, nõustus ta Eestisse ja Põltsamaale tulema,? rääkis Leiten.

Laupäeva õhtul kuuleb lossihoovis Count Basie muusikat, ka Dennis Rowlandi ning teiste Basie-aegsete heliloojate palasid.

Sama kavaga siirdub Estonian Dream Big Band koos Dennis Rowlandiga järgmisel päeval Moskvasse.

?Loomulikult oleme mures ilmaolude pärast, kuid oleme varunud piisavalt vihmakeepe,? rõhutas Leiten.

Publikut ootavad korraldajad Põltsamaale kolmele kontserdile umbes 6000 inimest. ?Tänavuse suve heitlikud ilmad on teinud inimesed ettevaatlikuks, kuid loodame, et reedel ja laupäeval otsustavad paljud veel kontserditele tulla. Ilma pärast või ilmast hoolimata.?

?Kui Põltsamaa leiab lossihoovi kontsertides midagi erilist, siis jääb see traditsioon püsima, meie oleme valmis ka tulevikus samu asju organiseerima,? nentis Tallinna Filharmoonia tegevjuht.

Võimaliku kontserdipaigana on Põltsamaa lossi hoov tema hinnangul väga atraktiivne, kultuuriüritused sobivad sinna suurepäraselt. ?Loomulikult on kontserdipaika võimalik veelgi atraktiivsemaks muuta,? kinnitas Leiten. Tema sõnul tasuks kohalikel lossi arendajatel tõsiselt mõelda lossimüüride konserveerimiseks Euroopa fondidest raha küsimisele.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus