Selle raha eest tehakse turu-uuringud, samuti detailplaneering ning alustatakse ka esmaste projekteerimistöödega. Nende töödega peaks jõutama valmis sügiseks.
Põltsamaa linnavalitsuse arendusspetsialist Jüri Reinpõld ütles, et eelmisel nädalal toimunud ümarlauale olid kutsutud kõik, keda Põltsamaa lossi saatus puudutab. Nõupidamisel osalesid lisaks linnavalitsuse spetsialistidele kultuuriministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi, muinsuskaitseameti, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning Jõgeva maavalitsuse esindajad.
Ümarlaua eesmärgiks oli tutvuda Põltsamaa lossi senise arendustegevusega, arutleda lossi edasise arendamise teemadel, leida selleks erinevaid rahastusvõimalusi ning parandada koostööd erinevate osapoolte vahel.
«Põltsamaa loss on muinsuskaitseobjekt ning Lõuna-Eesti üks turismiobjekte, seepärast on huvi lossi käekäigu vastu laiem, mitte ainult kohaliku omavalitsuse, vaid ka maakonna ja riigi tasandil,» ütles Reinpõld. Sellepärast ei saa lossi saatust otsustada vaid kohalik omavalitsus.
Turu-uuringud on vajalikud selleks, et teha selgeks, milline peaks lossikompleks tulevikus täpselt olema ning milliseid teenuseid tuleks pakkuda, et turiste kohale meelitada. Eesmärk on ajaloomälestis korda teha vähemalt sellises ulatuses, et see poleks avariiohtlik.
Loodud on SA Põltsamaa Lossi Arendus, mille töö tulemusena peaks valmima ka dokument lossi tuleviku kohta. Praegu tegutsevad lossi territooriumil avatud muuseum, veinikelder, pagaritöökoda ja kunstikool. Põltsamaa linnavalitsus on huvitatud lossi arendamisest atraktiivseks ning mitmesuguseid vaba aja veetmise võimalusi pakkuvaks turismikeskuseks. «Tahaksime näiteks lossi territooriumil vabaõhulava välja ehitada ning hakata näitemänge korraldama,» ütles Reinpõld. Seni on hoone jooksvateks korrastustöödeks, näiteks müüride konserveerimiseks, leidnud raha kohalik omavalitsus, ka muinsuskaitseamet on alates 1995 aastast investeerinud lossi 3,3 miljonit krooni. Toetusraha on saadud ka mitmetest fondidest.
EVA KLAAS
