Teatavasti sai Põltsamaa linn 1926. aastal linnaõigused. Põltsamaa kultuurikeskuse rahvakultuurispetsialisti Keiu Kessi sõnul seda ajajärku aasta tagasi lavaküpseks saanud suvelavastuses Põltsamaa ajaloost kajastatigi.
Juba möödunud sajandi 90-nendatel aastatel hakati Põltsamaal etendama suvelavastusi. Kultuuriinimeste seas toimunud arutelude käigus jõuti ühisele seisukohale, et kunagise traditsiooni võiks taaselustada.
Sündmuseks Põhja-Viljandimaa laulupäev
Koos Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänavaga otsis Keiu Kess selle ajajärgu ehk 1920. aastate kohta materjali nii ajaleheartiklitest kui uudistest. Keiu sõnul on tal läbi loetud kõik 1920/30 aastate ajaleht Põltsamaa Teataja numbrid. Osa stseene lavastusest on kirjutanud Rutt Tänav, osa Keiu Kess.
Tänavune Põltsamaa lood II sai järje 1930. aastatel Põltsamaal toimunud sündmuste näol, peasündmuseks kujunes Põhja-Viljandimaa laulupäev. Sellel kümnendil, täpsemalt 1935. aastal toimus ka Põltsamaa linnapargis oleva Karl-August Hermanni ausamba avamine ja tähistati kohaliku tuletõrjeseltsi 65. aastapäeva. Keiu Kessi sõnul ei pannud nad kõiki neid väiksemaid sündmusi lavastusse, vaid valisid sinna ühe suursündmuse ‒ laulupäeva.
Etenduses mägivad kaasa Meelis Kõresaar Puurmanist, lisaks lauljad ja pillimehed Põltsamaalt, breigitantsijad Võhmast ja Pilistverest, enamik osatäitjaid on siiski Põltsamaalt, nende seas Põltsamaa kultuurikeskuse kunstiline juht Vilve Piht, Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõunik Maimu Kelder, Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav, Põltsamaa kultuurikeskuse direktor Janne Karu ja paljud teised. Politseinikku kehastab Siimar Kivisild.
Lavastuse lõpus, kus mängitakse maha tollane Põhja-Viljandimaa laulupäev, on publiku ees koos lauljate ja pillimeestega korraga 80 esinejat.
Suvelavastus tuleb ka riigi juubeliaastal
Tuleval aastal peaks Põltsamaa lood jõudma järjega välja 1940. aastatesse. Kui ülejärgmisel, 2018. aastal tähistab Eesti Vabariik 100. sünnipäeva, siis plaanitakse lavale tuua Põltsamaal kunagi teoks saanud suursündmused. Keiu Kessi sõnul jätkub selliseid sündmusi ka järgnevateks aastateks suvelavastustesse kirjutada. Kui eelmisel aastal mängiti Põltsamaa lugusid kõigile põltsamaalastele hästi tuntud Paala kauplusehoone sisehoovis, siis tänavu hoopis Uue-Põltsamaa mõisahoone pargipoolsel küljel, välilaval. Idee, et suvelavastused võiks erinevatel aastatel teoks saada ise kohtades, pakkus välja Janne Karu.
Keiu Kessi sõnul liiguvad mõtted tulevaste suvelavastuste sisu ja tegevuspaikade kohta juba nende peades, ent neist on veel natuke vara rääkida. Kindel on, et suvelavastuste tegijad on tahtmist ja entusiasmi täis ning lubavad, et lavastused saavad teoks ka järgnevatel aastatel.
TOOMAS REINPÕLD
