Põltsamaa vallavolikogu nõustus, et nende ajutine töörühm jätkab läbirääkimisi Põltsamaa linna töörühmaga. Seega jätkuvad Põltsamaa valla ja linna ühinemisläbirääkimised.
Paralleelselt Riigikogu valimistega viidi Põltsamaa linnas ja vallas läbi rahvaküsitlus, saamaks teada, kas piirkonna elanikud soovivad omavalitsuste liitumist.
Eelnevalt oli Põltsamaa linnavolikogus vastu võetud määruses kokku lepitud, et rahvaküsitluse tulemused kinnitab linnavolikogu.
Küsitlus vaid Riigikogu valimise päeval
Rahvaküsitluse korraldamise ajutise komisjoni esimehe Tiia Vahteri sõnul vastas Põltsamaa linnas küsimusele jaatavalt 584 ja eitavalt 187 inimest. Põltsamaa linnas osales rahvaküsitlusel 20,3 protsenti nimekirja kantud inimestest. Vahter lausus, et kaebusi komisjonile ei esitatud, küll aga esitati üks anonüümne pöördumine Põltsamaa linnavolikogu esimehele ja Põltsamaa linnapeale. Vahteri sõnul saab inimene pöörduda ainult nimeliselt ja seetõttu anonüümset arupärimist ei arutatud. Pöördumises nõuti selgitust, miks rahvaküsitlusest ei saanud osa võtta Riigikogu valimiste eelhääletuse perioodil. Volikogu oli eelnevalt oma otsusega sätestanud, et rahvaküsitlus viiakse läbi Riigikogu valimistega samal päeval ja samal kellaajal. Rahvaküsitluse korraldamise ajutise komisjoni liikmed ei saanud kuidagi tagada olukorda, et teave selle küsitluse läbiviimisest oleks jõudnud kõigi Põltsamaa linna elanikeni. Linnavolikogu liikmed kinnitasid rahvaküsitluse tulemused ning väljendasid samas valmisolekut jätkata ühinemisläbirääkimisi vallaga.
Toetus piirkonniti erinev
Põltsamaa vallas oli osavõtt rahvaküsitlusest aktiivsem, kuid erinevalt Põltsamaa linna elanikest, oli enamik rahvaküsitlusel osalenutest linna ja valla ühinemise suhtes eitaval seisukohal. Põltsamaa vallas osales rahvaküsitlusel 1032 inimest, neist vastas jaatavalt 445 ja eitavalt 573. Samas jagunesid piirkonniti hääled siiski üsna erinevalt. Näiteks Adaveres kui Põltsamaa valla kõige suuremas keskuses toetas enamik vastanutest kahe omavalitsuse ühinemist. Eskus andis ühinemisele poolthääle 72 ja vastu oli 94 inimest. Lustiveres toetas ühinemist 67 ja vastu oli 185 inimest.
Põltsamaa linna lähiümbruse elanikest toetas ühinemist 148 ja vastu oli 143 inimest. Väga erinev tulemus saadi kodus küsitletute hulgas, kus hääletajaid oli kokku 48. Kodus hääletanutest toetas ühinemist üks inimene ja vastu oli 47. Põltsamaa vallasekretäri Janne Veski sõnul lisandus rahvaküsitluse nimekirja kantud inimestele veel 40 inimese nimi, kes on seniselt elukohaaadressilt ennast välja registreerinud, ent on jäänud endiselt Põltsamaa valla kodanikeks. Nende seast osales rahvaküsitlusel kolm inimest. Põltsamaa vallas osales rahvaküsitlusel 31,9 protsenti nimekirja kantud vallaelanikest.
Põltsamaa vallavolikogu ja Põltsamaa linnavolikogu moodustasid kolmeliikmelise ajutise töörühma, millele anti volitused ühinemisläbirääkimiste pidamiseks. Põltsamaa valla ajutise töörühma liige Karro Külanurm lausus, et kõige aktiivsemalt osalesid rahvaküsitlusel Põltsamaa valla Kamari, Väike-Kamari ja Vitsjärve küla elanikud. Madal oli valimisaktiivsus Võisiku külas. Räsna küla kaheksast elanikust ei osalenud aga rahvaküsitlusel keegi. Ka Põltsamaa vallavolikogu 17 liikmest ei osalenud rahvaküsitlusel kolm. Põltsamaa valla piirkondadest osales küsitlusel kõige aktiivsemalt Lustivere piirkond ja kõige madalam oli aktiivsus Esku piirkonnas. Lõpptulemusena toetas Põltsamaa vallas ühinemist 44,3 protsenti rahvaküsitlusel osalenuist ja 55,7 protsenti oli ühinemise vastu. Kõige positiivsemalt olid ühinemise suhtes meelestatud Adavere piirkonna inimesed ja kõige skeptilisemad Lustivere piirkonna inimesed.
i
TOOMAS REINPÕLD
