Põltsamaa linn on vallale korduvalt ühinemisettepanekuid teinud, nüüd on küsimus taas päevakorda võetud ja ilmselt tuleb teema kõne alla ka Põltsamaa linnavolikogu jaanuarikuisel istungil.
Ühinemise teema tõstatas seekord Põltsamaa linnavolikogu esimees Andres Vään. Ta tunnistas, et eriti Põltsamaa valla meelemuutusse ei usu, kuid märkis samas, et ühinemise teemaga tuleb edasi minna.
Põltsamaa linna ja Põltsamaa valla ühinemise võimalust on juba pikalt kaalutud ja Andres Vääni arvates ei saa seda teemat n-ö õhku rippuma jätta. Linnavolikogu esimehe sõnul tuleb aeg-ajalt langetada nii kohalikul kui ka riigi tasandil otsuseid, mis kunagi erimeelsuste tõttu soiku on jäänud.
Europarlamendi valimiste ajal võiks taas korraldada rahvaküsitluse
Andres Vääni sõnul on mõistlik teha Põltsamaa linna poolt Põltsamaa vallale selline ettepanek just nüüd, kui on lähenemas europarlamendi valimised. Siis saaks rahvaküsitluse koos nende valimistega läbi viia. Kui see annaks nii vallas kui ka linnas positiivse tulemuse, siis jääks piisavalt aega järgmiste, 2017. aastal toimuvate kohalike valimisteni, mille järel need kaks naaberomavalitsust ühineda võiksid.
Rahvaküsitlusega selguks, kas rahva seisukoht linna ja valla ühinemise suhtes on muutunud. Vääni sõnul ei saa ka välistada, et hoopis linnarahvas nüüd ühinemisele vastu on.
Põltsamaa pole kogu Pajusi tõmbekeskus
Vään tunnistas, et ei oska Pajusi valla liitumisse kaasamise osas seisukohta võtta, sest tõenäoliselt ei ole Põltsamaa linn territoriaalses mõttes tõmbekeskuseks kogu Pajusi vallale. Ta avaldas arvamust, et võib-olla oleks õigem, kui Pajusi vald iseseisvalt edasi tegutseb. Pealegi ei saa Pajusi Põltsamaa linnaga ühineda üle rõngasvallana linna ümbritseva Põltsamaa valla territooriumi. See tähendab, et kui Põltsamaa vald pole liitumisega nõus, ei saa seda teha ka Pajusi vald. Samas ei takista see Vääni hinnangul Pajusi vallas rahvaküsitluse läbiviimist, et saaks teada nende arvamuse.
Igapäevaelu tihedalt põimunud
Vastates küsimusele, mida ühinemine reaalselt kohalikele elanikele annab, lausus Andres Vään, et eelkõige tähendaks see reaalse olukorra juriidilist vormistamist. Põltsamaa linnavolikogu esimehe sõnul on Põltsamaa linna ja Põltsamaa valla igapäevane elu väga tihedalt seotud. Talle teadaolavalt kavandatakse juba praegu linna ja valla veemajandusega tegelevate ettevõtete ühendamist, osa Põltsamaa valla lastest õpib Põltsamaa ühisgümnaasiumis, osa Põltsamaa linna lastest vallas, osa valla lastest käib pillimängu õppimas Põltsamaa muusikakoolis, paljud valla inimesed kasutavad Põltsamaa tervisekeskuse teenuseid, teevad sisseoste Põltsamaa linna kauplustes, kasutavad linnas muidki teenuseid.
Nii Põltsamaa linnavalitsus kui ka vallavalitsus asuvad Põltsamaa linnas. Linnavolikogu esimehe kinnitusel saaks teha koos suuremaid investeeringuid, näiteks ehitada korralik ujula kogu piirkonna rahva jaoks.
Viimane rahvaküsitlus korraldati paralleelselt 2011. aasta 6. märtsil toimunud riigikogu valimistega. Linnas hääletusel osalenutest toetas enamus linna ja valla ühinemist, vallas oli aga tulemus vastupidine. Tookord pakuti välja idee moodustada hoopis suurem omavalitsusüksus, kuhu võiksid kuuluda ka naabervallad Kõo ja Kolga-Jaani Viljandimaalt.
Vään lausus, et esimese etapina võiks teostada juba väga pikalt plaanitud Põltsamaa linna ja valla ühinemise, seejärel saaks selle teemaga edasi minna.
Minister saatis reformipaberid ministeeriumidesse
Sunniviisilise haldusreformi läbiviimise võimalusse Andres Vään eriti ei usu, sest ilmselt ei leita selles küsimuses riigi tasandil konsensust. Pigem võiks ühinemist stimuleerida riigipoolne suurem toetus. Eelkõige loodab Põltsamaa linnavolikogu esimees Põltsamaa vallajuhtide ja vallarahva heale tahtele ning usule, et koos saab kiiremini ja kindlamalt kogu Põltsamaa piirkonna rahva elu paremaks muuta.
Regionaalminister Siim Kiisler saatis esmaspäeval ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu, mille sisuks on omavalitsuste koondumine piirkonnas välja kujunenud tõmbekeskuste ümber 2017. aasta sügiseks.
Eelnõu näeb ette, et selle aasta lõpuks valivad omavalitsused vabatahtlikult, millise tõmbekeskusega ühineda. Neis piirkondades, kus selleks ajaks kokkuleppele ei jõuta, lahendab regionaalminister tekkinud erimeelsused. Reformi tulemusena jääb Eestisse pärast 2017. aasta sügisel toimuvaid kohalike volikogude valimisi kuni 63 omavalitsust, milles reeglina elab üle 5000 inimese. Ministeeriumidelt oodatakse tagasisidet 24. veebruariks, seejärel saab kooskõlastamise käigus tekkinud küsimused lahendada. Pärast ministeeriumidevahelist kooskõlastusringi esitab regionaalminister seaduseelnõu valitsusele ja seejärel parlamendile. Praegu on Eestis 215 omavalitsust, enamikus neist on elanikke vähem kui 2000.
TOOMAS REINPÕLD
